Tiigi kategooria - % üldpindalast: Sugu-, asenduskalade tiik 23; I järgu kasvutiik 810; II järgu kasvutiik 2025; Tootmistiik 60; Talvitustiigid 5 Sugu- ja asenduskalade tiigid on ehituselt tavalised kasvutiigid. Nende suuruse ja arvu määrab sugukarja suurus. Soovitav on sugu- ja asenduskalu pidada eraldi tiikides. Paljundusperioodil peab olema võimalik hoida emaseid ja isaseid sugukalu eraldi tiikides. Kasvutiigid I järgu kasvutiigid on mõeldud kalade kasvatamiseks vastsest kuni samasuviseni. *Soovitavalt võiks need tiigid olla 11,2 m sügavused, kuni 1 ha suurused ja kiiresti veegatäidetavad- tühjendatavad. II järgu kasvutiigid ja tootmistiigid on eelmistega sarnased, kuid suuremad. *Pool intensiivse kalakasvatuse puhul on kalade väljapüügi optimaalseks korraldamiseks sobivad kuni 30 ha pindalaga 1,52 m sügavused tiigid Karpkala talvitustiik kevadel pärast tühjendamist. Kogumiskraavid pea- ja külgmised (haru-) kraavid moodustavad võrgustiku, mis peale vee
Talvitustiigid 5 Sugu- ja asenduskalade tiigid on ehituselt tavalised kasvutiigid. Nende suuruse ja arvu määrab sugukarja suurus. Soovitav on sugu- ja asenduskalu pidada eraldi tiikides. Paljundusperioodil peab olema võimalik hoida emaseid ja isaseid sugukalu eraldi tiikides. 53 Kasvutiigid I järgu kasvutiigid on mõeldud kalade kasvatamiseks vastsest kuni samasuviseni. Soovitavalt võiks need tiigid olla 1–1,2 m sügavused, kuni 1 ha suurused ja kiiresti veegatäidetavad-tühjendatavad. 54 Kasvutiigid ja tootmistiigid II järgu kasvutiigid ja tootmistiigid on eelmistega sarnased, kuid suuremad. Pool intensiivse kalakasvatuse puhul on kalade väljapüügi optimaalseks korraldamiseks sobivad kuni 30 ha pindalaga 1,5–2 m sügavused tiigid 55 56