Veenus Üldandmed Päikesest lugedes teine ja meile lähim planeet, Maaga umbes samasuurune planeet Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab tagasi 77% Päikese valgusest Üks Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, üheks pöördeks kulub 243 maist ööpäeva Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis, keskmine temperatuur planeedil umbes 500°C Õhurõhk Veenusel küündib umbes 90 atmosfäärini, nii suur rõhk valitseb ka 1 km-i sügavusel Maa ookeani põhjas Veenuse atmosfääri koostis Süsihappegaas, CO2 (96,5%)
Seened loovad vetikatele KK-a ja on hea vee kinnipidamisvõimega, seentel on organid (haustorid), millega vetikate toodetud suhkrut imeda. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; I tarbimise klassifikatsioon: 1. Kisklus (röövlus) - Kiskjad üldjuhul söövad oma saagi ära ja tapavad selle esimesel õnnestunud rünnakul. Saak on kiskjast üldiselt väiksem või samasuurune. Elu jooksul mitu toiduobjekti. 2. Näkitsemine - Näkitsejad söövad osa oma saagist ilma, et saak selle tagajärjel hukkuks. Elujooksul palju saakobjekte. (Herbivoorid, põder, verdimev sääsk, jänes, liblikad.) 3. Parasitism püüavad oma saaki (peremeest) mitte tappa ja on elujooksul intiimselt seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Palju väiksem peremehest. 4. Parasitoidsed on omapärane strateegia, millel on ühisnimetajaid kolme eelnevaga
nööriharu. Need on siin tähistatud R1 ja R2 . Et pilt oleks täielik, lisame joonisele ka keha 1 raskusjõu G , keha 3 oli eelduse kohaselt kerge, selle raskus on seetõttu null ja seda me ei joonista. Siinjuures olgu tehtud veel üks tähtis märkus: staatikas, kui on tegemist tasakaalus oleva (liikumatu) süsteemiga, on ühe ja sama nööri kõikides harudes moodulilt ühe ja samasuurune jõud. Seetõttu on siin R1 R2 , ehk lihtsamalt R1 R2 . Seda tuleb ülesannete lahendamisel alati arvestada kui teadaolevat fakti. Tõepoolest, loogiline mõtlemine ütleb meile sedasama: kui üks jõud (kas R1 või R2 ) oleks moodulilt suurem, siis hakkaks plokk 3 ju pöörlema oma telje