Võrreldes Euroopa Liiduga, siis Eestil kõrgemad. Eesti dünaamika vägagi laineline. 221. Valitsussektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel Eestis: tase ja dünaamika viimastel aastatel? Valitsussektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel on 13-15 % ja pigem kasvav. 222. Valitsussektori aastaeelarve saldo Eestis ja ELs keskmiselt viimasel kümnel aastal? Alguses oli suhteliselt 0 % lähedal, vahepeal positiivne kuni 2,5 %, majanduskriisi ajal samasuures miinuses, kuid nüüd jälle positiivne. 223. Kuidas on viimasel aastakümnel muutunud Eesti valitsussektori võla kogusumma ja selle suhe SKP-ga? Võrrelge Eesti valitsusektori võlakoormuse taset ja dünaamikat EL keskmise, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi valitsussektori võlakoormuse taseme ja dünaamikaga? Eestil 5 % ümber, lõpus kasvas 7 %. Lätil 14- 15 % ümber ja pärast majanduskriisi hüppelised 45 %. Leedu 20 % ligi ja pärast majanduskriisi 40 % lähedal
Ülaltoodud on seletatav asjaoluga, et elektron aatomis allub kvantmehhaanika seadustele, mis lubavad talle mitte suvalisi vaid kindlaid energiaväärtuseid. Ergastamisel s.o. energia juurdeandmisel võib elektron minna üle vaid kindlale uuele energianivoole. Üleminek toimub antud üleminekule vastava energia, s.o. uue energianvoo ja esialgse energianivoo energiate vahele vastava energia, neeldumisel. Kui elektron aatomis kukub kõrgemalt energianivoolt madalamale, siis vabaneb energia samasuures diskreetses väärtuses (joon. 2.5.). Sellist diskreetset elektroni poolt vabanevat (neelatavat) energia hulka nimetatakse footoniks. Energia muutus, mis on seotud elektroni üleminekuga ühelt energianivoolt teisele, on seotud footoni sagedusega vastavalt Plancki võrrandile joon. 2.4 = kus, footoni sagedus, - Plancki konstant, = 6,63 10-34 . Elektromagneetilise lainetusele
annaabi.ee 
