iseloomulikumat joont. Enamik reduktsionistlikke 4 teooriaid isegi ei püüa seda seletada. Uurimine on näidanud, et mitte ükski praegu käibiv reduktsiooni mõiste pole sellele omadusele rakendatav. Nageli arvates on võimalik selleks otstarbeks leiutada mingi uus teoreetiline vorm, aga kui selline lahendus eksisteeribki, jääb ta kaugesse intellektuaalsesse tulevikku ja seega ei saa antud hetkel lugeda samasusteooriat parimaks lahenduseks. Samasusteooriate ja biheiviorismi järglaseks võib pidada funktsionalismi 5. Funktsionalism tunnistab fakti, et vaimuseisundi tüüpe on võimatu samastada käitumiskalduvuse tüüpidega, kuid soovib ikkagi vaimuseisundeid iseloomustada käitumise kaudu ( E. J. Lowe, lk 62 ). Funktsionalismi kohaselt on inimvaim ja keha analoogsed arvuti riist- ja tarkvaraga. Näiteks on valu tundmine inimorganismi teatud funktsionaalne seisund. Vaimu võiks võrrelda musta kastiga, millel on sisend ja väljund. Musta
Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis koosneb näiteks plastmassist ja alumiiniumist, siis võiksime ka talle omistada vaimuseisundeid.(täidab ka ülesannet, rolli) Kui nii, siis ei saa olla vaimuseisundid tüüp-identsed ajuseisunditega. Funktsionalism Vaimuseisundid ei võrdu käitumisega. Vaimuseisundeid võib käitumisega iseloomustada vaid kaudselt. Funktsionalism – vaimuseisundil on põhjuslik roll (funktsioon, ülesanne) Funktsionalismi võib pidada biheiviorismi ja samasusteooriate järglaseks Funktsionalism on seisukoht, mille järgi vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega. Vaimuseisund (tunded, mõtted..) on näiteks mingi subjekti ümbruse seisundi tagajärg. Näit.valutunne jalas on põhjustatud (vaimuseisundi põhjuslik roll) jalavigastusest (tagajärg). Ja vastupidi, valutunne on jalavigastuse tagajärg (vaimuseisundi tagajärg) . Tunded, mõttet täidavad rolli, ülesannet, funktsiooni. Funktsionalismi kriitika: kvaalid
annaabi.ee 
