Täiskasvanu nõrkus ja ebakindlus viib tihti vägivaldsele käitumisele, mille ohvriks on lapsed, kes on täiskasvanust veelgi abitumad. Laste sotsiaalne taust on riskiks õigusrikkumiste sooritamisel. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise puhul on tegemist lapse füüsilisest piiridest üle astumisega, sageli ka valu ja füüsilise kahjustuse tekitamisega. Nii füüsilise kui seksuaalse väärkohtlemise puhul on erinevad autorid viidanud samastele momentidele selles suhtes, millistes perekondades toimub väärkohtlemine või milliseid vanemad kasutavad oma laste suhtes füüsilist või seksuaalset vägivalda. Samased on ka füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise tagajärjed lastele2. Lähtudes lapse väärkohtlemise käsitlusest laias tähenduses, võib välja tuua selle mõiste baaselemendid: - tahtlik kahju või kahjuliku tagajärje tekitamine lapsele (füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses plaanis);
alguses väga haruldased. Kogemusteta kiskjad sõid esimesed hoiatusvärvusega loomad kohe ära. Õppimine oli seetõttu raskendatud ja saaklooma suremus väga kõrge. · Millised mehhanismid võisid aposematismi varajast evolutsiooni võimaldada? I Konservatiivne toitumine - paljud loomad väldivad uudseid toiduobjekte. (Võib seletada aposematismi teket) Ekstrapoleerimine - ühe saaklooma omadusi üldistatakse samastele objektidele asümmetriliselt (peak-shift - ajajooksul muutuvad värvused loomadel nt lepatriinul) Mõni värvus jääb paremini meelede ja ununeb aeglasemalt. II Kiskja eelistuste ja aposematismi koevolutsioon - silmatorkavaid aga söödavaid saakloomi jääb kiiresti vähemaks, see tekitab valiku kus kiskjad väldivad silmatorkavaid saakloomi.
annaabi.ee 
