vajalikuks. Seksuaalsfäär on ainuke, kus ühiskond ei õpeta oma liikmeid millekski nii nagu ta teeb seda kõikides teistes valdkondades ( . 2011). Negatiivses aspektis võib välja tuua kolm vaadet. Esimene negatiivne variant kui kättemaks. Mõned emad süvendavad oma tütardes meeste vihkamist, ässitades neid teadlikult meessugupoole vastu. Eriti hästi mõjub see, tuues näitena oma abikaasa (lapse isa). Erilist kahju teeb see tütardele, poisslastele, kui samasoolisele, on see mõju väiksem. Teine negatiivsuse variant negatiivsus kui enesekinnitus. Tihtipeale on peredele oluline traditsioonide hoidmine. Selle põhiprintsiip on see, et mees peab juhtima. Kolmas variant negatiivsus kui profülaktika. See variant tekib sagedamini kuulujuttude baasil. Negatiivsus toob perre sageli selliseid resultaate, mida vanemad on püüdnud vältida. Negatiivsust võib iseloomustada mitte ainult perekeskset, vaid ka kui "ühiskonna arvamuse" mõju ( . 2002).
- Ootused = mis minust võib saada? - Hinnangud = mis ma väärt olen? -Enesehinnang – vahe teadmiste ja ootuste vahel Selfi muutlikkus? - Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul. - Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). - lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust. - Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu
annaabi.ee 
