iseloomustavad pehme talv ja jahe suvi. Kõige pehmem on rannikuala kliima, kuid Sageli, eriti sügisel ja talvel, puhub ka põhjatuul. Meri teeb sealse kliima parajalt soojaks ja päikesepaistelisi päevi on aasta vaid 60-65. Sademete hulk on 600-650 mm aastas, eriti rohkesti sügisel. Keskmine õhutemperatuur jaanuaris on 2-3 karaadi ( harva esineb ka pakast), juulis aga 18-19 kraadi. Võrreldes Eestiga on Hollandis talvel soojem (Eestis -5 kraadi) , suvel aga samasoe +18 kraadi. Võrreldes Eestiga on Holladis palju rohkem Tööstuseid, mis reostavad sealset õhku ja keskkonda. Samas kasutavad hollandlased rohkem suurtes Tööstustes korstende otsa käivaid filtreid, mis püüavad kinni palju mürgiseid gaase. Kuna Holland on rahalise vaatenurga alt palju rikkam riik kui Eesti, seega lubavad nad endale ka rohkem filtreid osta. Samuti kasutavad hollandlased suveperioodidel rohkem jalgrattaid kui autosid, Eestis aga
tagasi elasid Jaava saarel ja Aafrika Olduway orus Tansaanias ahvinimesed (pintekantroobid), Hiinas sinantroobid, veidi hiljem Euroopas Heidelbergi inimene (ühendatakse rühma Homo erectus). Homo sapiens sapiens e. mõtlev/lobisev inimene ilmus umbes 120 tuhat aastat tagasi. Lahkehelid mõistete "jääkate" ja "jäävaheaeg" vahel Osa uurijaid loeb jäävaheajaks aega, mille kliimaoptimumi ajal oli kliima soojem või vähemalt samasoe kui praegu. Teised väidavad, et eelnenud jäävaheaegade kliima pidi olema soojem kui Holotseeni (viimase pärastjääaja kliimaoptimumi ajal). Mõned peavad isesevaks jäätumiseks juba pärast mõningat jää taandumist aset leidnud uue liustiku ajautist pealetungi. Üldiselt peetakse jäävaheajaks mandrijää tandumist liustike Sünnipaika (Euroopas Skandinaavia mägedesse). Viimase liustiku taandumine Jacob de Geeri teooria
annaabi.ee 
