Kõikide talupojade vallakoolides kirjandus ja matemaatika olid kohustlikud ained. Õpetajate koolituseks ja ette valmistamiseks oli organiseeritud umbes 10 õpetajate seminaarium. Esimesena kooli, mille õpetajate kollektiiv oli tervelt eesti, oli Hugo Treffneri gümnaasium (asutatud 1884a.) Tartus. 1880 aastal algas üldine venestamine. Venestamise periood hilines rahve liikumist. Haridus ja tööstus oli muutnud saksa keelest eesti kellele, õpetaja ja töötajad olid asendatud. Samasl ajal oli kõikide vene propageerimine. Sel ajal vene keele oskamine andis eestlastele võimalusi olla samal kõrgtasemal nagu sakslased ja olla kõrgkeskkondades – valistusetöötajate, juristede jne juures. Eestlaste mõju kasvas ka linnavalitsuses 1883a. oli asutatud Eesti Tudengite Ühiskond, mille lipuks valiti sinist, musta ja värve. Eesti kirjamehede liit oli kirjanduse ja folklori keskus. Pärast Eesti iseseisva taastumisest 1991a. vene kultuur on jälle rahvuse vähemuse kogus
Pliitide ja kaminate tehakse 30-40 cm paksust, kui vundament toetub pinnasele Pliidid ja kaminad võib teha ka puitpõrandale, v.a. Kaminad kui nende mass läheb suureks Välikaminate ja pliitide vundamendid tuleb samuti viia allapoole külmumise piiri Korstende ehituslik asend Korsten ehitatakse tavaliselt maja keskele või ka välisseina. Korstna lõõrid laotakse seintesse hoone ehitamise ajal Ühte lõõri võib juhtida samasl korrusel oleva ahjude või pliitide suitsud, kui nende korstnasse suubumise kohad peavad olema vähemalt 75 cm võrra nihutatud Ahjule toetuvad korstnad Puithoonetes võib korstnad toetada paksuseinalisele tellisahjule. Ahjule lubatakse toetada ainuld ühekorruseliste hoonete või kahekorruseliste hoonete ülemisel korrusel olevate ahjude korstnaid Õhukeste seinalistele või pottahjudele korstnaid toetada ei tohi