Kui elektriväli tekitatakse ühe punktlaengu poolt, siis on tema jõujooned lihtsalt sellest punktlaengust lähtuvad radiaalsed (kiirekujulised) sirged. Järgnev joonis kujutab kahe võrdvastandmärgilise laengu poolt tekitatud elektrivälja. Elektrivälja jõujooned lähtuvad positiivselt laengult ja suunduvad negatiivsele laengule. Laengu liikumisel mööda samapotentsiaalipinda elektrilised jõud tööd ei tee. Elektrivälja tugevuse vektor on alati risti tema alguspunkti läbiva samapotentsiaalipinnaga. Elektrivälja tugevus mingis ruumipunktis on seda suurem, mida tihedamalt paiknevad selle punkti ümbruses samapotentsiaalipinnad. Ühtlasi tähendab see, et elektrivälja tugevus mingis ruumipunktis on seda suurem, mida tihedamalt paiknevad elektrivälja tugevuse jõujooned selle ruumipunkti ümbruses. 35.Elektrivälja tugevuse vektori vooog. Gaussi teoreem. Ühtlaselt laetud lõpmata suure tasandi ja lõpmata pika ühtlaselt laetud sirge niidi elektrivälja tugevuse arvutamine Gaussi kasut
dA qE dr , seega kui nihe toimub risti elektrivälja tugevuse vektoriga, s.t. dr E , siis tööd ei tehta. Eespoolöeldu põhjal peab sel juhul dr olema suunatud mööda samapotentsiaalipinda, millest omakorda tuleneb järgmine seos. Elektrivälja tugevuse vektor on alati risti tema alguspunkti läbiva samapotentsiaalipinnaga. Nihkel dr arvutatakse potentsiaali lõpmata väike muut kui summa 10 d dx dy dz grad dr E dr . x y z Kui nihe toimub vektori E sihis, siis võime kirjutada lihtsalt d
annaabi.ee 
