Rinna ehitus Rinnad on kaks poolkerajat peamiselt rasv- ja sidekoest koosnevat struktuuri, mis sisaldavad naiste piimanäärmeid ning paiknevad naise rinnapiirkonna eesmises ülaosas. Need eritavad rinnapiima, mis toidab imikut. Mõlema rinna all, kus rinnad liituvad rindkerega, on poolringikujuline korts, mida nimetatakse rinnaaluseks voldiks. Kogu rind, eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest. Suurem osa lümfiteedest kulgeb samapoolsesse kaenlaalusesse lümfisõlmede ketti (aksillaarsed lümfisõlmed), väiksem osa suubub rangluu ülemistesse ja alumistesse ning rinnaku kõrval asuvatesse ja rinnasisestesse lümfisõlmedesse. Rinna keskel on pigmenteerunud piirkond, mis on roosa või pruunikas nibuväljake. Nibuväljakest katavad väikesed köbrukesed, mis muudavad selle välimuse teraliseks. Need köbrukesed sisaldavad higi- ja rasunäärmeid ning neil võib esineda karvu. Higi- ja
muutuvad vähem tihedaks. (Hickin 2007:150) 8 Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest. Näärmekude jaguneb 15-20 sagaraks, milles igaühes on 20-40 sagarikku. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Kogu rind, eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest. Suurem osa lümfiteedest kulgeb samapoolsesse kaenlaalusesse lümfisõlmede ketti (aksillaarsed lümfisõlmed), väiksem osa suubub rangluu ülemistesse ja alumistesse ning rinnaku kõrval asuvatesse ja rinnasisestesse lümfisõlmedesse. Rinna näärmekoe, piimajuhade ja sagarike kasv ning arenemine on mõjutatud naissuguhormoonide östrogeeni ja progesterooni - poolt. Nende hormoonide tootmine organismis allub hüpotalamuse ja hüpofüüsi (ajuripatsi) kontrollile. Rinnakude sisaldab erilisi
annaabi.ee 
