Vigade esinemisel - 1. kontrollsüsteem käivitab rakus enesehävitus süsteemid (apoptoos); või 2. tulevad tapjarakud ja tapavad raku, kui too pole ise endast lahti saanud; või 3. muutunud rakk hakkab kontrollimatult jagunema, tagajärjeks kasvaja. G2 - vahetu mitoosieelne faas, kus varutakse 1. ATP-d, 2. RNA molekule 3. kromosoomide jaotust tagavaid valke Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, milles tek samaploidsusega geneetiliselt identsed rakud. Tinglikult jaguneb kaheks 1. karükonees ehk tuuma jagunemine 2. tsütokinees - tsütoplasma jagunemine 4 faasi: pro-, meta-, ana-, telofaas. Profaasis 1. kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi. 2. kaob tuumaümbris 3. kaob tuumake (tekkis kromosoomi lõikud kattumisel) Metafaasis 1. kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa 2. kromosoomide arv on selgelt eristatav. Anafaasis 1
püsivuse. Enamasti on mitoosil moodustunud rakud ühesuguse bioloogilise staatusega, aga on ka erandeid (kambiumi rakud: jagunemisel jääb 1 rakk kambiumi rakuks, 2. rakk eristub ja sõltuvalt asukohast enamasti puiduossa ja harvem niineossa; analoogsed muutused leiavad aset ka punase luuüdi rakkudega vereloomes). Organismides on ka selliseid rakke, mis ei jagunegi pärast teatud elujärku (nt inimese südamelihaskoe rakud või vereringes olevad erütrotsüüdid). Mitoosil tekivad samaploidsusega rakud. Riigieksami küsimused: (mitoosist on alati küsimusi). Mitoosi faaside äratundmine jooniselt, jooniste reastamine. On antud ühe faasi joonis ja on küsitud, mis toimus eelnevas/järgnevas faasis. Mitoosi ja meioosi võrdlus, ühised tunnused ja erinevuste paarid. Mõistete baasil kirjutada jutukene. Eoseline ehk sporogoonne paljunemine. Esineb seentel ja eostaimedel. A.) Hallikud (hallitusseened) ja B.) Makroskoopiliste viljakehadega seened. Hallikutel eoseline paljunemine
annaabi.ee 
