pildi vastuvõtmiseks, andes trumli pinnale negatiivse laengu -600V. Järgmisena suunatakse trumli peale erksa valgusega laser, mis muudab trumli teatud kohtades elektrilaengut. Mälus olev rasterkujus lülitab laserit sisse-välja, kuni see liigub mööda trumlit. Kohtades, kuhu hiljem läheb tooner, neutraliseeritakse laeng u -100V peale. Tooneri osakestele antakse negatiivne laeng ja elektrtostaatiliselt tõmbuvad nad fotoretseptorit laseriga puudutavate osade juurde. Kuna samalaengulised ioonid üksteist tõrjuvad, siis negatiivse laenguga tooner ei puuduta trumlit kohas, kus eelnevalt oli jäänud negatiivne laeng. Paber söödetakse printerisse kummist sööterullikute abil. Hoiderullikud hoiavad paberit just õige lahtilaske hetkeni, olles kindlad, et paberi ülemine ots söödetakse sisse just sellel hetkel, millal trumlil oleva pilt nendest möödub. Fotoretseptor surutakse või rullitakse üle paberi, mis kannabki pildi või teksti paberile.
Seda protsessi kus sool läheb üle geeliks nimetatakse kolloidlahuse kalgendumiseks e koagulatsiooniks. See protsess võib olla pöörduv aga ka pöördumatu. Üheks tähtsaimaks teguriks on kahe-kolmevalentsed katioonid (Ca, Mg, Fe jne). Mulla mineraalosakesed klebitakse geeliga kokku struktuuri agregaadiks tänu koagulatsioonile. Mida rohkem on mullas huumust ja mida raskema lõimisega on muld, seda rohkem on seles mullas kolloide. Sooli korral samalaengulised kolloidid tõukuvad üksteisest eemale. Kolloidlahused ongi seetõttu hägused ja püsivad kaua. Neelamisnähtused mullas Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus,
millega võivad ühineda veel uued osad. Agregaadi kasvamisel piisava suuruseni settib see lõpuks suspensioonist välja ning kolloidsüsteem laguneb - koagulatsioon. Kolloidsüsteem on stabiilne siis, kui põrkuvate osakeste kokkukleepumine on takistatud. Siiski toimub koagulatsioon väga aeglaselt ka pealtnäha stabiilsetes süsteemides. Stabiilsust mõjutab džeeta- potentsiaal. Stabiliseerimiseks on kaks võimalust: 1) Elektrostaatiline stabiliseerimine- süsteemis samalaengulised ioonid, mis lähenemisel tõukuvad. Tuleneb pmt elektrilise kaksikkihi olemasolust. 2) Steeriline stabiliseerimine- kolloidosakese pind on kaetud ainega, mis vähendab tõukumist- nt polümeerikihiga. Eriti efektiivne tõukumine toimub siis, kui kasutame polüelektrolüüti. 4. Sedimentatsioon ja difusioon. Difusioon on soojusliikumisest tingitud protsess, mille käigus ained kanduvad kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda
annaabi.ee 
