teha, et nad võimalikult perfektseks teha. Kuna kui hakata täiendama või uurima juba eksisteerivat ideed, siis võib jõuda ka järeldusele, ettegelikult ta polegi nii hea ja seal on täiendamiseks/parandamiseks üsna suur vajadus. 3. Mis mõttes on harjumuspäraste mõistete ja eelduste kahtluse alla seadmine "induktsioonivastane"? Kuna induktsioon tähendab seda, kui mõnedel situatsioonidel/olukordadel on samad tunnused, siis võib järeldada, et ka teistel samalaadi situatsioonidel/olukordadel on samasugused tunnused. Kui aga hakata kahtluse alla seadma kõik varem olemas olevaid ja teada olevaid mõsteid ja eeldusi, siis on see induktsioonivastane. Kahtluse alla seadmisel hakkavad välja tulema erinevad lüngad teooriates, mis teeb neist nõrkasid teooriaid, mida tuleks täiendada. Samuti lisauurimise puhul tuleb neid „nõrkemaid“ teooriaid täiendada, mitte välja heita. 4
kritiseerinud I. Tammelo, kelle arvates antud käsitluse põhipuudused on järgmised: 1) era- ja avaliku õiguse mõisted ei ole adekvaatsed, kuna igas õiguskorras on norme, millede adressaadid pole normiloojad-adressaadid; 2) nende definitsioonide alusel on võimatu liigitada üldnorme kaheks, sest üldnormid on oleviku õiguskordades ikka pretseptiiv-normiadressaatide poolt loodud. Õigustus ja kohustus luua põhiseadusenorme on põhiseaduse loojale alati samalaadi, täiesti ükskõik, kas nad loovad norme, mida traditsiooniliselt era- või mida avalik-õiguslikeks peetakse; 3) tsiviilkoodeksis olevate normide loojaid ei või pidada dispositiiv-normiadressaatideks, sest nad ei ole mainitud normide loomiseks kõrgemaastmelise normi poolt dispositiivselt õigustatud, küll aga pretseptiivselt õigustatud või kohustatud. Järelikult peavad kõik tsiviilkoodeksi normid olema avalik-õiguslikud. Kaasajal levinud teooriatest võib nimetada kolme olulisemat:
kritiseerinud I. Tammelo, kelle arvates antud käsitluse põhipuudused on järgmised: 1) era- ja avaliku õiguse mõisted ei ole adekvaatsed, kuna igas õiguskorras on norme, millede adressaadid pole normiloojad-adressaadid; 2) nende definitsioonide alusel on võimatu liigitada üldnorme kaheks, sest üldnormid on oleviku õiguskordades ikka pretseptiiv-normiadressaatide poolt loodud. Õigustus ja kohustus luua põhiseadusenorme on põhiseaduse loojale alati samalaadi, täiesti ükskõik, kas nad loovad norme, mida traditsiooniliselt era- või mida avalik-õiguslikeks peetakse; 3) tsiviilkoodeksis olevate normide loojaid ei või pidada dispositiiv-normiadressaatideks, sest nad ei ole mainitud normide loomiseks kõrgemaastmelise normi poolt dispositiivselt õigustatud, küll aga pretseptiivselt õigustatud või kohustatud. Järelikult peavad kõik tsiviilkoodeksi normid olema avalik-õiguslikud. Kaasajal levinud teooriatest võib nimetada kolme olulisemat:
annaabi.ee 
