selle põlemisel tekib ebameeldiv lõhn. Seetõttu põletati kirikutes ja kuninglikel üritustel siiski mesilasvaha. 1750. aastatel kasutati spermatseeti, õli, mis on saadud vaalalt. Sellest tehtud küünlad osutusid aga suhteliselt kalliks ning 1800. aastaks avastati palju soodsam alternatiiv rapsi seemnetest saadud õli. Saadud küünlad tootsid vähem suitsu ning selgemat leeki. 1834. aastal leiutas Joseph Morgan masina, mis suutis ühe tunni jooksul 1 500 samakujulist küünalt toota. 1830. aastal eraldas keemik Laurent parafiinõli kiltkivist. Teine keemik, Dumas, suutis seda saada kivisöetuhast. Alles 1850. aastal õnnestus James Young'il saada seda kivisöest ning tänu sellele oligi võimalik hakata tootma mõistliku hinnaga ja hea kvaliteediga küünlaid. Veidike aega peale seda laastati küünlatööstus petrooleumi avastamisega. Petrooleum on ideaalne põletusaine lampide jaoks. Sellest ajast alates on küünlad saanud pigem dekoratiivse tähenduse
selle sissetulevatest viidetest. • Viidatava muutmisel on tarvis koostajalt üle küsida, kas viited endiselt kehtivad. Võib ju viidatav muutuda sellisel viisil, et viide pole enam asjakohane. Samuti võib muutuda viidatav märksõna ise, näiteks näpuvea parandamisel või koostaja eelistuse muutumisel – sel juhul tuleb muuta ka viidet. Duplikaadikontroll Lihtne ja levinud funktsioon on sõna sisestamise puhul tehtav kontroll, ega samakujulist sõna juba varem baasis pole. Kui on, ja kui süsteem seda koostajale ütleb, siis saab koostaja otsustada, kas lisatav on ehtne homonüüm või tarbetu duplikaat, ehk kas lisatav info läheb olemasoleva artikli täienduseks või siiski uueks omaette artikliks. Veidi võimekam duplikaadikontroll võiks otsida ka osalisi kokkulangevusi, hoiatades näiteks kui koostaja lisab võibolla, aga võib-olla on varem baasis olemas, või kui ta lisab elund, aga baasis on olemas märksõna
annaabi.ee 
