See ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve suurusest sõltub eelarvejoone kaugus koordinaatpunktidest. Eelarvevõrrand p1q1 + p2q2 = m q1p1 + q2p2 = E Kasulikkus on alati muutuv. Iga järgneb tarbitav ühik on üldreeglina vähem kasulik. Kasulikkus U Piirkasulikkus MU (konkreetse enda ühiku kasulikkus) Tarbija maksimeerib seda suhet MU/P. MU = U kasulikkus Sai samakasulikkusjoon Q Leib Asenduskaubad sai ja leib. Maksimaalselt läheb ühte või teist perele 5 tükki. Kasulikum on 2- 3 kui 5-0. Samakasulikkusekõver. Kõik selle kombinatsioonid on minu jaoks samaväärsed. Kõik sellel kõveral asuvad tarbimiskombinatsioonid on sama kasulikud. Asendusnorm suhe, milles kaupu saab asendada. MRS = q1 / q2 MU1 / MU2 q1 / q2 dx = x´ (tuletis) Asendusnorm on tegelikult tuletiste suhe.
loeng 10). Optimaalne tarbimiskomplekt Maksimeerib maja-pidamise kasulikkuse piiratud tarbimiseelarve korral. Optimaalse tarbimiskomplekti korral on korraga täidetud mõlemad tingimused: q 2 MU1 p MU1 p1 1 . q1 MU 2 p2 MU 2 p2 Sellised komplektid maksimeerivad kasulikkuse fikseeritud eelarve korral või tagavad minimaalsed kulutused mingi teadaoleva (soovitava) kasulikkustaseme saavutamiseks. Esimesel juhul tuleb fikseerida eelarvejoon, teisel samakasulikkusjoon. Optimaalse valiku tingimusest on võimalik tuletada seos komplekti kuuluvate hüviste optimaalsete koguste vahel erineva eelarve korral. Normaalhüviste korral on see kõver tõusev. Kõvera kuju annab informatsiooni tarbija reaktsioonist tingimuste muutusele: · komplekti kuuluvate hüviste proportsioon ei muutu; · ühe hüvise tarbimine kasvab suhteliselt rohkem. Hüviste individuaalne nõudlus