Lokaliseeritud diagrammide meetod (esitatakse mitmesuguste lokaliseeritud diagrammidega, d-m esindab mingit kindlat punkti, d-m esindab infot konkretse punkti kohta, kvantitatiivne info). 46. Nimetage joonobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Joonte m-d (objektide puhul, millel ei ole M-list laiust, või laius ei väljendu antud M-s, nii kvalitatiivse, kui kvantitatiivse info kujutamiseks). Isaritmiline m-d (nähtused antakse edasi samajoontega, kvantitatiivne info kujutamiseks (õhurõhk, t, samakõrguse jooned)). Dünaamiliste joonte m-d (dün.nähtuste kujutamiseks, erineva jämedusega jooned, kaks punkti ühendatud kunstiliselt/arvestades nähtuse tegelikku paiknemist, kvan ja kval info kujutamiseks). 47. Nimetage pindobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Areaalide m-d (areal esitatakse kontuuriga, vahel ka tekst sees; kvantitatiivse info kujutamiseks)
avanevad noored lehed ja millal on lehed saanud normaalse suuruse. Välistöödel ja koondtabeleis kasutatakse tähtsamate fenofaaside märkimiseks märke: Fenoloogiliste vaatluste tulemuste üldistamisel ja avaldamisel kasutatakse kolme peamist moodust: 1. Koondtabelid. Antakse fenofaaside alguse paljuaastased kesmised, kõige varasemad ja hilisemad juhud iga vaatluspunkti kohta. 2. Fenoloogilised kaardid. Samajoontega piiratud alad, kus mingi fenoloogiline nähtus algab üheaegselt. 3. Fenoloogilised spektrid. Võrdlevalt ühe taimekoosluse või mõne taimeüksuse tähtsamate liikide fenofaaside ajaline kulg. Spekter näitab, millised taimed õitsevad, viljuvad või koltuvad üheaegselt annab pildi koosluse ilme muutustest aja jooksul. Fenoloogliste nähtuste pikaajaline uurimine võimaldab välja töötada fenoloogiliste aastaaegade skeemi uuritava ala jaoks
c. Lokaliseeritud diagrammide meetod (esitatakse diagrammina punkti kohta mingisugune statistiline KVANTITATIIVNE info) 74. Nimeta joonobjektide kujutusviise, milles seisneb nende olemus? a. Joonte meetod (joon, mis näitab ära nähtuse liigi ja suuruse; ei ole mõõtkavalise laiusega; nii KVALITATIIVNE kui KVANTITATIIVNE info) b. Isaritmiline meetod (nähtused antakse edasi samajoontega, KVANTITATIIVNE INFO) i. Kasutatakse, kui: nähtus on ruumiline või me tahame seda ruumilisena kujutada, nähtus on pidev (levib kõikjal), keeruline algandmestik (teda tuleb lihtsustada) c. Dünaamiliste joonte meetod (dünaamiliste nähtuste (merehoovused, vägede liikumised) kujutamiseks, erineva jämedusega jooned, kaks punkti ühendatud
· lokaliseeritud diagrammi meetod esitatakse diagrammina punkti kohta mingisugune statistiline KVANTITATIIVNE info 46. Nimetage joonobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Joonobjektide kujutusviisid: · joonte meetod joon, mis näitab ära nähtuse liigi ja suuruse; ei ole mõõtkavalise laiusega; nii KVALITATIIVNE kui KVANTITATIIVNE info · isaritmiline meetod nähtused antakse edasi samajoontega, KVANTITATIIVNE INFO · dünaamiliste joonte meetod dünaamiliste nähtuste (merehoovused, vägede liikumised) kujutamiseks, erineva jämedusega jooned, kaks punkti ühendatud kunstiliselt/arvestades nähtuse tegelikku paiknemist. 47. Nimetage pindobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Pindobjektide kujutusviisid: · areaalide meetod vahel ka tekst sees, esitatakse kontuuriga, KVANTITATIIVSE info kujutamiseks
annaabi.ee 
