Eesti on paljudele liikidele leviala piiriks, 538 soontaimeliiki, ka mitmed sammaltaimed. Terve rida liike on Eestis kunagi registreeritud kuid praeguseks välja surnud. 1498 soontaime 510 sammaltaime 786 samblikku Ligikaudu 2500 vetikateliiki Mitmekesisuse mõistete rakendamisel taimekooslustele tehakse vahe alfa ja beeta mitmekesisusel. Esimene on taimeliikide arv taimekoosluses ja teine on samaastmeliste süntaksonite arv mingil alal, selle kindlakstegemine on keerulisel ja sellega on tegeldud Eestis aastakümneid ja mitmel tasemel. 36. Süntakson, formatsioon, assotsiatsioon. Süntakson koosluste klassifikatsiooni ükus Formatsioon süntakson, mis ühendab ühe dominandiga kooslused, näiteks männikud Assotsiatsioon ühendab oluliste tunnuste (dominantide, rindelisuse vms) poolest sarnaseid kooslusi, näiteks lubike-pääsusilma assotsiatsioon lubjarohkeil soostuvatel niitudel. 37
Maismaa liigid on meil enamvähem selged, kuid mere omadest ei tea suurt midagi. Meres on kõrgemaid taksoneid rohkem kui maismaal. Kokku (maismaal või üldse?) liike u 2 mln, enamik sellest putukad. Krüptilised liigid- peitliigid Alfamitmekesisus: kooslusesisene mitmekesisus. Hinnatakse liikide arvuga pinnaühikul. Evolutsiooni vältel alfa mitmekesisus suureneb, sest nissi(elupaiga) ruum tiheneb. Beetamitmekesisus: taimede kasvukohtade mitmekesisus. Hinnatakse samaastmeliste süntaksonite arvuga (ehk assosiatsioonide).Näitab, kuidas piki ökogradiente kasvukohtadel liigiline kooseis erineb. Liikide arvu suhe koosluse liikide arvuga. Gammamitmekesisus: maastikurajooni taimkatte mitmekesisus. summeerub kooslusteja kasvukohtade, ehk alfa- ja beetamitmekesisuse mitmekesisustest. Liigiline mitmekesisus suureneb liikudes poolustelt troopika suunas, meres ekvaatori suunas liikudes. 11.02.14 Konkurents, olelusvõitlus