nägemuse, kus maa seest tõusnud arst lubas talle võimet rännata nii maa all, õhus kui vees. Selleks pidi mees aga tapma raseda naise, lõikama tal lapse kõhust välja, lööma seejärel loote pea puruks ning tema aju välja imema. Ja noormees, kellel oli tohutu isu lennata muidugi toimiski nii nagu see ,,arst" talle ütles. Samaanide hullunud ja hüsteeriline käitumine on seadnud kahtluse alla ka nende vaimse olukorra. Mõte samaanist kui vaimuhaigest kogus populaarsust 20. sajandil. Kui varemalt peeti samaane kavalateks petisteks, siis nüüdsest levis arvamus, mille kohaselt need ,,väljavalitud" on neurootilised, hüsteerilised või lausa idiotismi all kannatavad isikud. Oli ka arvamusi, mille kohaselt ei ole vaimselt tervel inimesel üleüldse mingit võimalust samaaniks saada. Mõned teadjamehed süüdistasid taolises ebanormaalses käitumises aga keskkonda, kus elati
Ilmselt on see alati nõnda olnud: niipea kui millestki jutustatakse ilma mingi otsese eesmärgita ja soovita reaalset vahetult mõjutada, st ilma igasuguse muu funktsioonita peale sümbolite rakendamise, leiabki aset katkestus, hääl kaotab oma päritolu, autor sureb, algab kirjutus. Siiski on seda nähtust eri aegadel erinevalt mõistetud: primitiivsetes ühiskondades ei lähtu jutustamine kunagi isikust endast, vaid temast kui vahendajast -- samaanist või laulikust, kelle puhul võib äärmisel juhul imetleda rema ,,osavust" (s.o narratiivse koodi valdamist), kuid mitte kunagi tema ,,geeniust" . Autor on uusaegne tegelane, kelle on loonud tõenäoliselt meie ühiskond, kus pärast keskaja lõppu avastati -- inglise empirismi, prantsuse ratsionalismi ja reformatsioonist võrsunud personaalse usu printsiibi abiga -- indiviidi või kõlavamalt öeldes, ,,inim isiksuse" väärtus. Seega on
annaabi.ee 
