Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"salvkaevu" - 3 õppematerjali

Veemajanduse konspekt
32
docx

Veemajanduse konspekt

Veemajandus Salvkaev ehk šahtkaev on veehaare, mis on maapinda rajatud enamasti kas labidaga kaevates või ekskavaatoriga. Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse valdavalt tsement- või betoonrõngaid, vähemal määral raudkive või telliseid. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt meeter ning sügavus keskmiselt 5-10 meetrit, ulatudes Lõuna-Eestis kuni mõnekümne meetrini. Kaevu rajamisel tuleks arvestada, et maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on suhteliselt õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Lisaks võib sademetevaesel suvel jääda kaev kuivaks. Tagamaks salvkaevu pikema eluea ning kestva kvaliteediga joogivee, peaksite järgima soovituslikke nõudeid:

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
Nimetu
4
docx

Nimetu

maapinnalähedase põhjavee seisundit, on olnud aga valdavalt ebasoodsad juba aasta algusest. Vihmavaene sügis on probleemi veelgi süvendanud. [2] Äsja lõppenud oktoober oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv. Võrus on tänavune oktoober aga viimase sajandi kõige kuivem. [2] «Olukord on hetkel tõsine ikka päris paljudes Võrumaa talukohtades,» ütles Võru vallavanem Georg Ruuda, kelle sõnul pole sealkandis ammu vihma tulnud. [2] Hüdrogeoloog Perens selgitas, et kaevu - eriti salvkaevu -, kuivamine oleneb palju ka kaevu paiknemisest reljeefis. Nimelt kõrgematel kohtadel on veetase üldjuhul sügavamal ja ka kaevu kuivaksjäämine tõenäolisem. Seetõttu võib rohkem probleeme ette tulla just Lõuna-Eestis. [2] Perensi sõnul on praegu veetase paljuaastasest keskmisest madalam. Nimelt Eesti kõige olulisemal põhjavee toitealal, Pandivere kõrgustikul, on veetase ligi meetri võrra madalam kui mullu. [2]

Geograafia → Geoloogia alused
4 allalaadimist
Põllumajandusega seotud seadused
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et see paikneks joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Omapuhasti kaugus majast või krundi piirist peab olema vähemalt 10 meetrit (septikul vähemalt 5 m). Kaugus veekogudest sõltub veekogu ehituskeeluvööndist (siseveekogudel 25...100 m, mererannas 200 m), kraavidest peab pinnaspuhasti jääma 3...10 m kaugusele (mida suurem maapinna lang, seda suurem kaugus). Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogivee salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest ning ei tohi olla väiksem kui 20...50 m. 11.2 Tootmisettevõtte reoveekäitlus Tootmisettevõttest kanaliseeritav reovesi on sõltuvalt tootmistehnoloogiast väga spetsiifilise koostise ja ebaühtlase vooluhulgaga ning nõuab igal objektil erinevat käitlemist. Looma- ja linnukasvatusettevõtete reovesi võib sisaldada

Põllumajandus → Põllumajandus
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun