Iga teine kirurg oleks löönud käega ja lasknud asjadel oma rada minna, kuid Seppo polnud seda tüüpi kirurg. Ta võttis kätte ja hakkas kogutud aineid doseerima ja saavutas sellega mingi ühtlase kreemitaolise pasta. Sidemed pandi lastele raviainega peale, aga keegi ei osanud oodata paranemist. Läks küll aega, aga siiski hakkasid lapsed paranema. Selle looga pani Seppo aluse oma kuulsale salvile, mis kiirendas paranemist ja oli valutu. Nüüd paranesid ka patsiendid, kes ilma salvita oleks surnud. Sõja kestel katsetas ja täiustas Arnold Seppo oma salve, need olid tal tihti mõtetes. Sõja-aastate kohta on Arnold Seppo öelnud: ,,Sõjaaeg oli minu elus kõige kergem aeg, sest siis oli üks rinne ja üks vaenlane. Sa teadsid, kes see on ja mida temalt oodata. Siis oli kõik hoopis lihtsam." Pärast sõja lõppu asus Seppo elama Tallinnasse, töötades algul Tervishoiuministeeriumis, hiljem ühtaegu Teaduste Akadeemias ning Keskhaiglas. Dr. Seppo esines 1948
Kirikud peavad olema avatud iga päev koidust ehani. Olulisel kohal on Neitsi Maarja ja pühakute austamine. Katoliku õpetuse kohaselt on Kristuse ristisurmast ja pühakute heategudest kogunenud nn jumalik armuvara, mida kirik jagab eelkõige 7 sakramendi näol. Need, kes pole armuvarast osa saanud, lähevad peale surma puhastustulle. Sakramente peetakse automaatselt õndsakstegevaiks ( isegi siis, kui inimene neisse ei usu). Erinevuseks õigeusu sakramentidest on see, et ei salvita mitte vastsündinuid, vaid seda teeb piiskop suure pidulikkusega 7 - 12 - aastaste lastega. Teine erinevus puudutab armulauda . kogudus saab leiba ( Kristuse ihu), veini ( Kristuse verd) saavad vaid preestrid. Euroopas levikuala Itaalia, Hispaania, Portugali, Prantsusmaa, Belgia, Luksemburgi, Horvaatia, Sloveenia, Austria, enamiku Ungarist, osa Sveitsist, Iirimaa, Lõuna- Saksamaa, Poola, osa Ukrainast ja Valgevenest, Leedu, Ida- Läti ( Latgale)