ajadomeen- piltide käitumist ajateljel. Kaader (frame) on siin pikslite hulk, mida kirjeldatakse antud ajahetkel ja on põhimõtteliselt sama, mis paigalseisev pilt. Seega koosneb video kaadritest ja neis sisalduvatest piltidest. 2.2. Videokompressioon Meedia salvestamisel ja edastamisel tihendatakse andmed (data copression, video/audio compression/decompression; edaspidi- kompresioon/ pakkimine või tihendamine ja dekompressioon/ hõrendamine). Seda tehakse salvestusmahu ja saatmiseks nõutava ribalaiuse vähendamiseks. Et veebiülekannetel on kiirus ja seega andmete kompressioon määrava tähtsusega, siis vaatleme teemat süviti. 2.2.1. Põhimõte Video andmed sisaldavad ruumilist ja ajalist liiasust. Need sarnaste elementide korduvused saab kodeerida, registreerides erinevused sama kaadri sees ja erinevate kaadrite vahel. Ruumiline kodeerimine kasutab seda, et inimsilm ei taju väikeseid muutusi värvides sama hästi kui muutusi kujutise heleduses
Enamik muutmälusid pole säilmälud, s.t. toite väljalülitamisel mälus olevad andmed hävivad. ROM (Read Olny Memory) püsimälu. Mälukiip, kuhu salvestatud andmed säilivad alaliselt. Need salvestatakse sinna kiibi valmistamisel ja neid ei saa muuta. Püsimälusid kasutatakse personaalarvutite juhtprogrammide (näit. BIOS), välisseadmete kontrollerite jms. talletamiseks. Neid leidub ka printerites, videomängudes jt. süsteemides. 1.1.3.2 Salvestusmahu mõõtühikud: bitt, bait, kilobait (kB), megabait (MB), gigabait (GB), terabait (TB). Bitt. Informatsiooni saab mõõta. Kõige väiksem infoühik on 1 bitt, mis vastab loogilisele olekule ,,tõene" või ,,väär". Biti arvavaldisele vastavad kahendarvud 0 või 1. See tähendab tegelikkuses seda, et loogilist informatsiooni on võimalik esitada matemaatiliselt. Seejuures on vaja mõista, et loogiline 0 on ka info. 1 bitt kõige väiksem infoühik, kahendarvukoht. Biti olekud on 0 või 1.
annaabi.ee 
