Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all. Säsikiired- radiaalselt sissepoole suunatud tihedamad rakkude ribad, mis säilitavad ja juhivad toitemahlu horisontaalselt niine kihist sisse poole. Säsikiired on olemas kõigil puuliikidel ja nad jagunevad väga kitsasteks, kitsasteks, laiadeks kiirteks...silmaga vaid nähtavad laiad kiired, mis eristuvad värvilt, läikelt eriti radiaallõikes. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. Säsi ja säsikiiredon ühisena salvestuskude, säilitatakse toitaineid talveks, mis aitab puul talve üle elada ja vähesel määral moodustuvad ka uued puidurakud. (säsikiired erinevad vaatlemisel lõhedest, sest lõhed on suunatud väljast sisse aga säsikiired seest välja). 2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata,
Tehnilisest küljest vaadeldes üheks puu nõrgimaks kohaks, sest sisaldavad palju toitaineid luues sellega sootsad tingimused seente kasvuks ja levikuks. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ja rakud surevad. Tamme puitu kaitseb aga seenkahjustuste ees tema suur parkainete sisaldus puidus. Puit lõheneb raiumisel paremini pikki säsikiirt ja samas suunas aurab ka vesi puidu kuivamisel kiiremini ära. Säsi ja säsikiired on ühisena salvestuskude, mida mooda liiguvad toitemahlad niinest puitu, säilitatakse toitaineid ka talveks, mis aitab puul talve üle elada. Sooned- esinevad vaid lehtpuudel ja paiknevad pikkikiudu. Soon on torukujuline vertikaalne juhtkude puidus, mis on tekkinud üksteise otsas paiknevate rakkude otspindade lahustumise tagajärjel.Need näevad välja nagu pikkad torud, mille külgseintes paiknevad igas suunas poorid. Osadel liikidel ulatub nende pikkus meetritesse (tamm kuni 3,6 m; saar kuni 18 m)
Soonte paiknemise järgi jaotatakse lehtpuud hajulisoonelisteks või rõngassoonelisteks. Kodumaistest hajulisoonelistest puuliikitest on tuntumad (kask, vaher, pärn ja paju). Rõngassoonelised aga tamm, jalakas ja saar. Joonis 32. Hajulisooneline ja rõngassooneline lehtpuu ristlõikes _____________________________A. Roos______________________________ 18 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Lehtpuidu salvestuskude koosneb lühikestest ja õhukeseseinalistest parenhüümrakkudest, mis säilitavad toitainete tagavara. Tüve põikisuunas kulgevad parenhüümrakke nimetatakse säsikiirteks. Säsikiired lehtpuidus jooksevad radiaalselt nagu okaspuiduski, kuid neil on tunduvalt suurem vormiküllus. Säsikiired omavad suurt tähtsust puiduliigi määramisel. Okaspuidus esinevad nad peamiselt üherealisena, lehtpuudel paiknevad aga mitme rea laiusena, paistes tangentsiaallõikes läätsekujuliste
annaabi.ee 
