GEOTERMAALENERGIA Geotermaalenergia Geotermaalenergia ehk maasoojusenergia tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt Geotermaalenergiat kasutatakse kas otse soojusenergiana või
Biokütused - organismide elutegevuse tulemusena tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud (vääristatud) tahke, vedel või gaasiline aine. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. Loodete energia - See on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia Geotermaalenergia – maa siseenergia, tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Energiakriis - kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab mittevõrdsuse riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises. Passiivmaja – hoone, mis pakub selle elanikele kõrget mugavust väga väikese energiakuluga Alternatiivenergia - seda saab kasutada fossiilsete kütuste ja
GEOTERMAALENERGI A Ranno Lauri Helen Õispuu Sander Timm GEOTERMAALENERGIA Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia. See on maapõue salvestunud soojusenergia. Tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Soodne ja taastuv energialiik. Mida lähemal maapinnale on kuuma vee või auru lademed, mida kõrgem on nende temperatuur ja mida suurem on nende mass, seda lihtsam ja odavam on nendest vajalikku energiat ammutada. Soojust kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Geotermaalenergia suurimad levialad Riigid, kus kasutatakse geotermilist energiat. OTSENE KASUTAMINE
kogemustest ja keskkonnast. 5. motiveeritud unustamine sageli näivad ebameeldivad või niisugused sündmused, mida inimene ei taha enam meenutada, mälust nagu kaduvat. KUJUNEMISE UURIMINE esiteks saab unustamise ajumehhanismide kohta palju teada uuringutest amneesiahaigetega. OHUD kuriteos tunnistajate ütluste tõesus. Vale küsimusega on võimalik valemälestusi esile kutsuda. 19) Kus mälestused ajus ,,paiknevad" ja kuidas seda uuritakse? Kas info salvestumisel ja meenutamisel on aktiivsed samad piirkonnad? 20) Milline mäluliik on häirunud järgmisel patsiendil: Naine, 65a., mäletab hästi oma nooruspõlve, kirjeldab üsna täpselt varasemaid töökohti, tunneb ära sugulasi, kuid järkjärgult suudab üha kehvemini piltide järgi ning telepildis ära tunda ning nimetada avaliku elu tegelasi (George Bush, Anne Veski, Andrus Ansip, Ingrid Rüütel jne). Mis haigus seda võiks põhjustada? 21) Kuidas on omavahel seotud mälu ja õppimine
annaabi.ee 
