Mark-I. 3 Reaalarvutite töökiirus oli väike ja nad ei olenud töökindlad. Põhjuseks oli eelkõige tööelementide- elektronmehanismide releed väike töökiirus ja kindlus; struktuurilt, samuti arvutuste automaatjuhtimise mooduse poolest kordasid nad Babbage´i analüütilist arvutusmasinat. Neil oli ka üks ja seesama puudus: ei olenud mälus salvestatavat programmi. Siiski kuulub ajaloos releearvutitele üsna auväärne koht, sest nad olid esimesed töötavad universaalsed programmjuhtimisega automaatarvutid. 2. ARVUTITE PÕLVKONNAD Esimese põlvkonna (1946-1954) digitaalsete elektronarvutite põhierinevus neile eelnenud reaalarvutitest seisneb selles, et arvutite põhisõlmi valmistati elektronlampidel. Esimese kaheelektroodilise elektronlambi (dioodi) valmistas 1904.aastal J.A.Fleming. Arvutite
mitteteradeks, mis teoses on järjestatud atemaatiliselt. Lugeja peab ise otsustama, kas ta hoolib neist avastada terviklikku humanistlikku maailmapilti või eelistab neid nautida omaette lõpetatud pisitervikutena, nt kogu „Väike eesti luule ajalugu“ anagrammid ja nükkelised sõnaseletused. Laaban on avaldanud üksikuid luuletusi perioodikas, viljelnud „Rroosi Selavistes“ algatatud anagrammportreid, kirjutanud palindroome, eriti aga harrastanud heliplaatide või kassettidele salvestatavat foneetilist luulet – ehk häälutused. Sõna- ja häälikumängule rajatud 1- või mitmehäälsed häälutused lähenevad ürgsele luulele, aga taotlevad ka Bretoni visuaalsele eelistatud auditiivse automatismi põhimõtte edasiarendust: lahutamatus ühtsuses esinevad semantiline sisu ja keelemuusika loovad sünteesikujundi, visuaalsus (tekst) esineb vaheldumisi keeleväliste häälitsustega. Laabani sürrealistlik luulestiil on
annaabi.ee 
