Hilisemad, intoksikatsioonist ja hemolüüsist põhjustatud sümptomid: Hüpotensioon; Bradükardia; Spontaansed verejooksud, koagulopaatia, DIK sündroom. Hemolüüs vaba hemoglobiin vereplasmas. Trombotsüütide lagunemine. Äge neerupuudulikkus Hilisvaevused Kliinilised sümptomid Toksiline neuropaatia (tundehäire), mis võib kesta kuid; Sekundaarsed infektsioonid; Nekroos; Rästikuhammustuse mürgistuse raskusastmed q Asetada kannatanu lamavasse asendisse (salvatud koht südameliinist allapoole), hoida Esmaabi teda soojas ja liikumatuna. q Anda juua, et kiirendada mürgi eritumist. Iivelduse, oksendamise ja teadvuse häirete korral ettevaatlik! q Eemaldada pigistavad riided ja sõrmused, asetada hammustuskohale puhas ja kuiv side, lahasta tugevalt kahjustatud kehaosa (nt.käsi,jalg) ülevaltpoolt nõelamist, et mürk edasi verega ei liiguks. q Kui kannatanut on vaja transportida, peab teda
kiiresti tekkiv valu, turse, verevalumid või villid. Võib esineda iiveldust, nõrkus tunnet, külmavärinaid või kõhuvalu. Harvem esineb selliseid nähtusi nagu hingamisraskused, krambid või anafülaktiline sokk. Kõige ohtlikum on mürgihamba ja seega ka mürgi sattumine veresoonde, mis vanuritel või lastel võib lõppeda isegi surmaga. Kuid umbes kolmandikul juhtudest mürki inimesse ei satugi. Isik, kes on märganud, et teine inimene on rästiku poolt salvatud peaks esiteks vigastunu maha rahustama ja keelama tal äärmise vajaduseta liikuda. Et ära hoida vererõhu langust ja kollapsit (ajuveresoonte varustuse äkilisest vähenemisest tingitud mööduv teadvusetus), peab kannatanu asetama lamavasse asendisse, keelates liigutused ja hammustatud jäseme tõstmise kõrgemale, sest see kiirendaks mürgi levikut kehas. Haige katta soojalt. Hammustuskohale võib panna külma kompressi.