saaks peitu pugeda. Kui rästik saba otsast üles tõsta, siis ei saa räsik ka hammustada, sest rästik ei suuda sedasi pead üles tõsta. Kuid seda pole mõtet järgi proovida kahel põhjusel. Esiteks: kui tõstemomendil suudab rästik oma soomustega näiteks takerduda rohu külge, siis avaneb tal võimalus rohu kõrte abil oma peakest pöörata ja sabast haarajat salvata. Teiseks: oskamatu hoidmise korral oskab rästik end lahti vingerdada ja uskuge või mitte, ta ei jäta teid vabanedes salvamata. Röstik kuulub kaitsvate loomade kolmandasse kategooriasse. 9 KOKKUVÕTE Rästiklaste seljal on tume siksak joon, ülejäänud keha on punakashall, mõned rästikud on punakad. Silmad on neil rubiinipunased. Nende keel on kaheks hargnev. Rästik saab oma pead keha suhtes liigutada tänu sellele, et ta pea on kehaga ühendatud mitme lüli abil. Rästiklastest on ainult harilik rästik levinud ka polaarjoone taha Koola ja Skandinaavia poolsaarel
kergitama ja ennast kaitsma - tema lihasmass pole kahjuks niipalju välja arenenud. Selliseid hulljulgeid püüdmismaneere aga pole soovitav siiski teha kahel põhjusel. Esiteks: kui tõstemomendil suudab rästik oma soomustega näiteks takerduda rohu külge, siis avaneb tal võimalus rohu kõrte abil oma peakest pöörata ja sabast haarajat salvata. Teiseks: oskamatu hoidmise korral oskab rästik end lahti vingerdada ja uskuge või mitte, ta ei jäta teid vabanedes salvamata. Vaenlasteks on rästikutele mägrad, rebased, tuhkrud, ka mõned linnud, nt. madukotkad ja rätsud. Ka siilidele ei toimi rästiku mürk. Metssead vahel tappes rästikuid oma jalge alla tallates ka söövad neid. Kui rästik salvab siis ainult enesekaitseks. Inimene tihtipeale ise oma teadmatuse või hirmu ajel tekitab enese jaoks ohtliku situatsiooni. Rästikut kohates tehakse äkilisi liigutusi, soovitakse teda püüda või soovitakse hirmus teda tappa ja seejärel rästik
annaabi.ee 
