eesti kolme linna (Paldiski, Keila, Tõrva) ühekorruselised stalinistlikud kinohooned, mis olid lihtsa ristkülikukujulise põhiplaaniga. Müürid laoti tellistest ja katus kaeti plekiga. Hoone saalil oli alguses puidust lagi ja ahiküte. Kino taha paarikümne meetri kaugusele ehitati kuivkäimlad. Ka kuur ja tuletõrje veevõtukoht rajati sinna. Kino "Saluut" avati 1952. aastal keskväljakul asuvas sammastega hoones vana turuplatsi kohale. Kohalikud veel mäletavad, kuidas Saluudi hiilgeaegadel olid filmiseansid koguni kolm korda päevas. Lisaks kinole asus hoones Harju Kinovõrgu Direktsioon. 1986. aastal sai valmis ümber- ja juurdeehitus. Kunstnik Valeri Vinogradovi seinamaal asus fuajees. Vahesein hiljem lammutati. 1995. Aastal taasavati moodsa peopaigana, kus ühe katuse alla koondusid kino, baar, diskosaal ja kasiino. Hoones asuvad tänapäeval Keila Ilukeskus, kohvik Plats ning Swedbank. Filme näidatakse aeg- ajalt kõrval asuvas kultuurimajas.
Vahel öeldakse ka toponüümika, aga see sõna märgib veel mingi keele või piirkonna kohanimede kogumit, nt vadja toponüümika, Põhja-Tartumaa toponüümika. Kõigist onomastika osadest ongi Eestis kõige väljaarendatum ja tulemusrikkam toponüümia. Kohanimed, eriti väikekohanimed on valdkond, mida mõnel ajal ja mõnes riigis on seotud ideoloogiaga . Nõukogude ajal pandi Eestis palju mingit abstraktset ajastu sümbolit tähistavaid nimesid, nt Nõukogude väljak, Võidu väljak, Saluudi tänav, Oktoobri t, Komsomoli t, Pioneeride t . Siin oli oma osa arusaamal, et nimi peab olema kasvatav, ajastu üllaid ideaale kajastav (ja seepärast ei kõlba nt Kiriku plats, Vaimu tänav, Kloostri t jms) . Sellest nimepaneku motiivist on nüüd loobutud . Kohanimi on koha, alles seejärel oma aja märk . Nime algne tähenduskavatsus läheb igapäevases suhtluses enamasti kaotsi, sest nimi on üsna argine asi. Kohanimi peab olema
Ühel õhtul avastab Baturin,et instruktaaźiruumi betoonseinal on nägemiskohtumistest teadaandval tablool tema nime järel ristike. See tähendab kohtumist. Ta oli kohutavalt õnnelik, lootes kohtuda Paetricia ja lastega. Talle aga ulatati kiri, milles Paetricia teatas, et ta soovib Batrianist lahutada ja soovib vaid allkirja abielulahutuse ja pärimisõiguse aktile. Batrian sattus „hullukuurorti“. Nii kutsusti vangla närviravilat, kus ta korraldas piduliku saluudi. Selle eest läks kartsa. Hullukuurordis kohtus Batrian bioloogiakandidaadiga, kes teadis rääkida, et alligaatorid ühel päeval aastas ei ründa. Närvihaiglast viidi Batrian järjekordsele kohtuistungile, kus Malevin tunnistajana tõi lagedale loo, milles Nikolas Batriani isa oli postuumselt süüdi mõidtetud 1200 meeskonnaliikme ja kahesaja praktikandi surmasaamises seetõttu, et laeva ankur tabas eelmisest sõjast pärinevat miini
annaabi.ee 
