tuti pärast. Tutt-tihase isas- ja emaslind on vägagi sarnased. Eestis võib tutt-tihast kohata aastaringselt ainult väga väike osa nendest lendab talvel soojema paika otsima. Kellegi teisega on tutt-tihast pea võimatu segamini ajada kuna tema tutti on raske mitte märgata. Tutt-tihane on 10,5 - 12 cm pikk, tiibade siruulatus on 17 - 20 cm pikk ja kaalub ta 10 - 14 g. Arvukus Eestis on 80 000-140 000 paari. SALUTIHANE Salu- e sootihane (Poecile (Parus) palustris) eelistab segametsasid. Ta on väga sarnane põhjatihasega. Must pealagi, pruunikas ülapool ja valge alapool. Ja natuke väiksem must laik kurgu all kui põhjatihasel. Ka salutihase emas- ja isaslind on väga sarnased. Ta on kõige paremini eristatav hääle järgi. Üldpikkus on salutihasel 11,5 - 13 cm, tiibade siruulatus 17 - 19 cm ja kaalub ta 10 - 12 g. Arvukus Eestis on 50 000 - 80 000 paari ning elab ta kuni 3 aastat
Värvulised Räpina Poldril Värvulisi on Räpina Poldril märgatud kõige rohkem, ~85 liiki. · Kaldapääsuk · Võsa- · Sabatihane e ritsiklind · Salutihane · Suitsupääsu · Jõgi-ritsiklind · Põhjatihane ke · Roo- · Tutt-tihane · Vesipapp ritsiklind · Must-tihane · Stepilõoke · Kõrkja- · Sinitihane · Välja- roolind · Rasvatihane väikelõoke · Tiigi-roolind · Puukoristaja · Nõmmelõok · Soo-roolind · Porr
Sinitihane ei ole looduskaitse all, aga ta piirab lehtmetsades taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. Levitab ka mitmete puude seemneid (Linnud"Eesti selgroogsed"). Pildil on sinitihane (Linnud"Eesti selgroogsed"). 6 Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus) Sootihase nimi on eksitav, nimelt sootihane ei ela soodes, vaid elab parkides, leht- ja segametsades ja puisniitudel. Seetõttu öeldakse sootihase kohta ka salutihane (H.Relve, 2001). Sootihane ehk salutihane on väga sarnane põhjatihasele. Sootihane on pruunikashall, musta pea ja kurgulaiguga, väike tihane. (H.Relve, 2001). Põhjatihane on väike pruunikashall silmapaistmatu välimusega lind. Pealagi on must, selg ja õlad on hallid. Pea küljed ja külgkael on valged, kurgualusel on häguselt piiritletud must laik. Neid aitab eristada põhjatihase suur pea ja kohevam sulestik (L.Jonsson, 1992).
annaabi.ee 
