(vascular system). Leiti, et juhtkimpude paiknemine omab taksonoomilist tähtsust (Novikoff & Mitka, 2015). Viiendas artiklis vaadeldi nelja liigi, sealjuures kollase käokinga, nektarite kannuseid (nectary spurs) (Anto & Kamiska, 2015). Peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum) Üks artikkel, kus vaadeldi temperatuuri, valguse ja eri soolsuse tasemete mõju viie halofüüdi, sealjuures peen jänesekõrva, seemnete idanemisele (Al-Hawija, Partzsch, & Hensen, 2012). Salutakjas (Arctium nemorosum) Liik leidis kajastamist ühes meditsiinilise suunitlusega artiklis, kus uuriti malaaria ravimiks kasutatavaid taimi (Zimmermann, 2012). Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) Kokku leiti viis artiklit. Esimene artikkel vaatleb lehitu pisikäpa isetolmlemise ja iseviljastumise võimalikkust. Leiti, et see on küll võimalik, kuid seda toimub väga harva tema õie eripärade tõttu. (Krawczyk et al., 2016). Teises artiklis võrreldi kahe orhideeliigi,
punased nimestikud on koostatud Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse määratakse talle kategooria äärmiselt ohustatud (CR). komisjoni eestvedamisel. Eesti punase nimestiku andmed on kättesaadavad Äärmiselt ohustatud liigid on näiteks salutakjas, Ruthe koduleheküljel Eesti eElurikkus. sõrmkäpp, soomurakas, ebapärlikarp, kalmumardikas,
annaabi.ee 
