see ji noorplvest,klasimmanilt. Mul olid tuvasikad tema le maakonna kuulsast pullist. Prast sda kutsuti mind vallamajja,anti ktte paberid,tindipliiats ja pss. Lksin normiteateid viima. Peremehed vaikisid,koerad olid kurjad. Metsavennad tulid hel l, prutasid automaadiga akanale ja Kitsniku Elmar tles,nende peamees,kisas: (Kebi les!Peetrus ootab punast hinge!) Mu vintpss oli jnud vallamjja, kirve olin htul unustanud haopinusse. Aare Lemvalts Kitsniku Elmar ja tema kamp vtsid mu kinni kuusikus Saluotsa raudteejaama lhedal tol tuisusel detsmbrikuu htul, kui ruttasin rongile,et sita linna makonna komsomolikomitee pleenumile. Kui metsvennad olikd mind kllalt piinanud, sidusid nad mu kuuse klge ning likasid rinnale sirbi ja vasra. Ma teadsin,mille nimel suren, kuid see oli siiski vike lohutus jull klmas ja pimedas metsas. Ehk pole palju,kui ma soovin, et mu sdamest kasvaks puu,- lipuvardaks koolimaja uele.
valmis kirstu, milles ta ise hiljem lamas. Naine lamas ta kõrval. Perekond: naine; poeg. Surmapõhjus: loomulik surm 4.36. Vidrik Lill Sünnikoht: Harala 14 Olemus: Kunstiinimene, kes tahtis oma luuletustega kuhugi jõuda, aga ei jõudnud, sest aeg polnud selleks soosiv; harrastas ka näitlemist; esineja; loov isiksus; Lugu: Kui ta ostis endale Ratniku poest maniski ja selle selga pani, tundis ta suurt enesekindlust ning tegi Saluotsa poistest ja Harala tüdrukutest krõbeda lorilaulu. Asjaosalised said aga nimetatud laulust teadlikeks ning vandusid kättemaksu. Kui Vidrik tuli seltsimajast näitemängu proovilt, püüdsid Harala tüdrukud ta metsa vahel kinni ja Pilve Manta toppis ta püksid kõrvenõgeseid täis. Hiljem võttis Vidrik Manta ära ja nad said kaks tütart. Kui majas tekkisid tülid, põgenes Vidrik oma luuletustesse. Ta saatis neid mitmesse lehte, aga need
annaabi.ee 
