Veereziim: parasniiske; põhjavesi või sellest tõusev kapillaarvööde ulatub mullaprofiili, mistõttu taimed on pidevalt veega hästi varustatud. Puurinne: enam kui pooltes puistutes domineerivad kased, rohkesti on ka kuuse valit- semisega puistuid, harvemini on peapuuliigiks haab või hall-lepp. Üsna arvukalt võivad kasvada tamm, saar, vaher, pärn, jalakas, kuid laialehised liigid domineerivad harva, pealegi on kõvade lehtpuuliikidega nn. salulehtmetsi säilinud vähe, enamus neist on kultuurpuistud. Boniteet Ia I (II). Põõsarinne: liigirikas ja sõltuvalt puurinde liitusest hõre kuni tihe; esinevad: sarapuu, harilik kuslapuu, näsiniin, mage sõstar, lodjapuu, paakspuu, toomingas, harilik pihlakas, harilik vaarikas. Rohurinne: liigirikas, paremate valgustingimustega lehtpuupuistutes ka lopsakas. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Esinevad: püsik-seljarohi (KD), naat
...35 cm, kõrge huumusesisaldusega. Mulla reaktsioon neutraalne kuni nõrgalt happeline (pHKCl 4,7-6,5). Viljaka mulla ja soodsa veereziimi tõttu Eesti viljakaim kasvukohtüüp. Puistutest moodustavad üle 50 % tänapäeval kaasikud, ca 20 % kuusikud, vähem kasvab hall-lepikuid ja haavikuid. Üsna sageli kasvavad ka segapuistud, kus kuusk on seguliik või moodustab II rinde. Levinud laialehised lehtpuuliigid (Pä, Ja, Va, Kü, Ta, Sa), moodustades nn. salulehtmetsi. Sobib kõvalehtpuude (tamm, saar, vaher, jalakas, künnapuu) kasvatamiseks. Puistud on tootlikkuselt Ia-I (harva II) boniteediklassiga, terved, hästi laasunud, kõrge kvaliteediga. Raieküpsete kuusikute tagavara küündib 700 ja enama tm ha-l. Majanduslikult on otstarbekas naadi kasvukohatüübis kaasikute kasvatamine, kuivõrd nad ületavad puidutoogilt samaealisi kuusikuid. Naadi kasvukohatüübi potentsiaali tuleks paremini ära kasutada
annaabi.ee 
