muidu savannides on. Nimelt on kogu Tansaanias keskmine õhutemperatuur juulis ühtlaselt 16-24° C, kuid jaanuaris on keskmine õhutemperatuur Kagu-Tansaanias 24- 32° C ning ülejäänud Tansaanias 16-24° C. Maa kunstlikku niisutamist kasutatakse Tansaanias väge vähestel põldudel, suuremalt jaolt piisab vilja kasvatamiseks vihmaveest. Põllumajandussektoris töötab ligi-kaudu 80% Tansaania tööealisest rahvastikust. Tansaanias kasvatatakse maisi, sorgot, riisi, saluheina, nisu, kaunvilju, kartuleid, banaane ja paljusid teisi põllukultuure. Karjakasvatuse poolest on Tansaania Aafrika riikide seas kolmandal kohal. Tansaanias on karjakasvatuses olulisel kohal lambad, kitsed, kodulinnud ja sead. Karjakasvatus moodustab Tansaania põllumajandusest küll 30%, kuid karjakasvatuse toodetest enamus lähevad riigisisesele turule. Põllumajandussaadustest eksporditakse kõige enam kohviube, vähesemal määral eksporditakse puuvilla, India pähkleid,
jänesekapsas. Sõnajala kasvukohatüüpis on peamiselt kaasikud ja sanglepikud. Vähem leidub kuusikuid, saarikuid ja haavikuid. Alusmets on mitmesuguse tihedusega ja liigirikas. Kasvavad kusalapuu, toomingas, sarapuu, mustsõstar, magesõstar, pihlakas jt. Alustaimestik liigirikas ja üsna lopsakas. Iseloomulik on sõnajalgade, nagu ohtese, laane-, naiste-, laiuva-ja kolmissõnajala esinemine. Rohkesti leidub ka teisi taimi:angervaksa, seakapsast, saluheina, ussilakka, leselehte, ojamõõla, koldnõgest, soo-koertubakat, salu-tähtheina, võsaülast, harilikku metsvitsa, naati jt. Sammalkate on hõre, kohati puudub. Samblaist on tähtsamblad, kähar salusammal, tüviksammal jt. Salumetsa taimestik. (ht tp://bio.edu.ee/taimed/general/images/salumets.jpg ) 11 Harilik jänesekapsas