Sport kui aken maailma Selleks,et üks riik saavutaks ülemaailmse tuntuse,ei pea ta omama suuri rahalisi ressursse ega asuma troopilises paradiisis.Seda on juba jõudnud tõestada Eesti sportlased,kes hiilgavate tulemustega on jätnud märgi maailma spordiajalukku. Kui eestlaste käest küsida,milline spordiala on toonud meile ülemaailmse kuulsuse,siis suurem osa vastaks,et suusatamine.Tõsi,suurepäraseid tulemusi olümpiamängudel on saavutanud Kristina Smigun,Andrus Veerpalu ja Jaak Mae,kuid staarhetkedeks ongi jäänud mõned kuldse helgiga medalid.Miks kiputakse unustama teisi eestalstele üle maailma kuulsust toonud spordialasid ja räägitakse ainult tuntuimaist-talispordist?Põhjus võib olla see,et Maarjamaa suurimad ärimehed toetavad praeguse aja suusatähtesid ja nii saavad nad rohkem reklaami ning see viib omakorda üldise tuntuseni. Mitte ainult suusatamises ei ole noored mehed ja naised väljapaistvaid kohti saavutanud,vaid ka motokrossimaail...
Teist hüppesarja hinnatakse nagu esimest ja sooritamise hindele lisatakse raskusastmete kohtunike hinne, nende summa on võistleja teise hüppesarja lõpphinne. Akrorada (tumbling) Akrorada ehk tumbling on selline ala kus joostakse kõigepealt u. 10 meetri pikkusel hoovõturajal millele järgneb u. 25 meetri pikkune hüpperada millel sooritatakse 8 elementi. Üks element on kas jalgadelt jalgadele või jalad-käed-jalad mille vahepeal sooritatakse näiteks kahekordsed saltod pööretega/ilma. Hüppesari sooritatakse tavaliselt umbes 4-5 sekundiga ning mõne elemendi sooritamisel kerkib võistleja isegi kuni 5 meetri kõrgusele. Võistlus koosneb eelvõistlusest ja finaalist, kus mõlemas sooritatakse kaks kaheksast elemendist koosnevat hüppesarja. Topelt minitrampett (TMT) TMT on nendest kolmest alast kõige väiksem ning vähemlevinud. TMT koosneb hoovõturajast, kahest minitrampetist ning maandumismatist. Üks minitrampett on
Teist hüppesarja hinnatakse nagu esimest ja sooritamise hindele lisatakse raskusastmete kohtunike hinne, nende summa on võistleja teise hüppesarja lõpphinne. Akrorada (tumbling) Akrorada ehk tumbling on selline ala kus joostakse kõigepealt u. 10 meetri pikkusel hoovõturajal millele järgneb u. 25 meetri pikkune hüpperada millel sooritatakse 8 elementi. Üks element on kas jalgadelt jalgadele või jalad-käed-jalad mille vahepeal sooritatakse näiteks kahekordsed saltod pööretega/ilma. Hüppesari sooritatakse tavaliselt umbes 4-5 sekundiga ning mõne elemendi sooritamisel kerkib võistleja isegi kuni 5 meetri kõrgusele. Võistlus koosneb eelvõistlusest ja finaalist, kus mõlemas sooritatakse kaks kaheksast elemendist koosnevat hüppesarja. Topelt minitrampett (TMT) TMT on nendest kolmest alast kõige väiksem ning vähemlevinud. TMT koosneb hoovõturajast, kahest minitrampetist ning maandumismatist. Üks
Tüdrukud panevad rõhku graatsilisusele, poiste võimlemine kujutab endast aga hoopis akrobaatikat: tehakse hüppeid, kukerpalle ja saltosid. Mida õpitakse? Kõnniharjutused (kindla rütmi ja muusika järgi), hüplemisharjutused (kombinatsioonid), hüplemine hüpitsa ja hoonööriga, roomamine, veeremine ja veered, tirel ette ja taha, pool- ja täisspagaat, turiseis, kaarsild, tasakaaluharjutused, hundiratas, tiritamm, käetelseis, tirelringid, saltod kolmikutes, paarides ja individuaalselt, püramiidid jne. Akrobaatikat kasutatakse ka kehalise kasvatuse ainekavas: 1-3 klass: Akrobaatilised harjutused. Veeremine ja veered. Tirel ette. Poolspagaat. Turiseis. Kaarsild selililamangust (abistamisega). Tasakaaluharjutused. 4-6 klass: Kaarsild selili lamangust. Hüppetirel ette. Tirel taha. Kätelseis (abistamisega). Tiritamm. Tasakaal. Kõnni- ja hüplemisharjutused, tantsusammud ja takistuste ületamine poomil. Toenghüpped
kaasavatest harjutustest. Võimlejate puhul langeb suure koormuse ohvriks ka selg. Seljavigastused on ühed kõige ohtlikumad, sest vigastada võib saada selgroog. Selgroovigastused võivad alguse saada väga lihtsatest asjadest, nagu liigne treenimine ning vähene hulk puhkust, sellest tulenevalt ei suuda keha enam selgroo osi kaitsta. Samuti mõjuvad halvasti korduvad suure koormusega liigutused, nagu näiteks painutamine. Väga ohtlikud on ka erinevad saltod ning hüpped, kus valesti maandumise tõttu võib väga kergesti selgroole viga teha. Võimleja selgroo võrdlus normaalse selgrooga Peamisteks vigastusteks ning haigusteks selgrooga on spondülolüüs ehk lülilahustus, mis tekib selja painutamisega, Scheuermanni haigus, mis avaldub seljavalu ja selgroo kõverdumisena ning selgroolüli kulumine, mis on tingitud keha pööramisest, näiteks golfi mängides.
annaabi.ee 
