AVANTGARDE Mõiste uued ja eksperimentaalsed ideed ning meetodid kunstis, muusikas või kirjanduses. Avant-garde ületab kunstis/kultuuris/reaalsuses normi piire. Mõiste päritolu võib paigutada aastasse 1863 mil Pariisis loodi "Salon des refuses" kõrvaleheidetute näitus, siis kunstnike poolt, kes iga aastasele Paris salonile ei pääsenud. 1874, 1875, and 1886. Paris salon oli siis parima kunsti näitus. VANGUARD On salk kõrgelt kvalifitseeritud sõdureid, kes uurivad maastikku ning ümbrust ja plaanivad neile järgnevale sõjaväele järgmist käiku. Seda konseptsiooni rakendatakse kunstnikele, kes avavad tee läbi uue kultuurilise või poliitilise maastiku, et siis ühiskond seda järgida saaks. 20.sajandil oli avant-garde'I fookus suunatud visuaalse kommunikatsiooni disainile KONSTRUKTIVISM
kõige tähtsam, neid treeniti sõduriteks. Tähtsa asjaoluna kujunesid välja ka tüüpilised valitsemisviisid, ulatudes jõule toetuvast türanniast kuni valitavate ametikohtadega demokraatiani. Kreeka linnriikidest jättis kõige sügavama jälje Euroopa ja muu maailma kultuurilukku Ateena. Seda eeskätt oma demokraatlike institutsioonide ja põhimõtete väljaarendamisega, milles otsustav edasiminek toimus 6. sajandil eKr. See kõik sai võimalikuks tänu kahele mehele, Salonile ja Kleisthenesele, kes panid lõpu onupojapoliitikale. Sellega pandi alus rahvakoosolekutele – demokraatiale. Tänu sellele tõusis kõnekunsti suur tähtsus ja praktiline väärtus, sest paljud majanduslikud ja poliitilised otsused sündisid avalikel koosolekutel. Üheks kõige hiilgavamaks kõnemeheks peeti Demosthenest. Kreeka kultuuri arengule aitas kaasa ka filosoofia. See, mida lääne kultuuris on aastatuhandeid nimetatud filosoofiaks, sai alguse 7. sajandil eKr
suuresti. Sellegipoolest näeme me Cezanne küpses loomingus tahkestatud, peaaegu arhitektuurilist maalimisstiili. Läbi terve oma elu üritas ta luua meetodit, kuidas kõige täpsemalt kujutada päris maailmas nähtut maalis. Näitused ja teemad Cezanne'i töid näidati esimesel Salon des Refusés' näitusel, kus esitati töid, mis polnud vastu võetud Paris Salon'i kohtunike poolt. Salon ei võtnud vastu ühtegi Cezanne'i tööd aastast 1864 1869. Cezanne esitas oma töid Salonile kuni 1882. aastani. Sel aastal läbi kaaskunstnik Antoine Guillemet' sekkumise pani Cezanne välja Louis-Auguste Cezanne, kunstniku isa lugemas 'l'Evénement'. See oli tema esimene ja viimane edukas esitis Saloni. Enne 1895. aastat pani Cezanne koos impressionistidega töid välja kaks korda ( esimesel Impressionistide näitusel aastal 1874 ja kolmandal Impressionistide näitusel 1877 ). Hilisematel aastatel näidati mõnd individuaalset tööd
annaabi.ee 
