olekut ükskõik kus olles. Ka kümblemist, pesemist ja muid veeprotseduure ei peetud vajalikuks. Mitmel pool Euroopas suleti isegi avalikud saunad arvamusega, et see kahjustab kõlblust. Arvati, et pesemine (eriti laste pesemine) on kahjulik. Seevastu säilisid saunad Põhjamaades ja ka Eestis. Hakati ka jälgima ja kontrollima kõne pruuki ja väljendusviisi. Leiti, et on sõnu ja väljendeid, mida kasutada ei sobi. Kuid seegi oli pigem seltskonna salongiviisakus, mida saavutati kergelt rangelt kasvatatud lastega. Kahjuks on raske öelda kuidas see eesti talurahvast puudutas.
Arvati, et pesemine, eriti laste pesemine, on tervisele kahjulik: ainult nägu, käsi ja jalgu pesti veega, muidu piirduti enese ülehõõrumisega niiske rätikuga. Saunad säilisid vaid Põhjamaades, sealhulgas Eestis piirkondades, kus oli piisavalt vett ja puid sauna kütmiseks. Järk-järgult hakati jälgima ka kõnepruuki ja kontrollima oma väljendusviisi. Tekkis arusaam, et on sõnu ja väljendeid, mida kasutada ei sobi. Näib, et seegi oli pigem kõrgema seltskonna salongiviisakus, mida oli kergem saavutada, kui lapsed range kasvataja järelevalve all oma lapsepõlve veetsid. Kuivõrd see tollaset eesti talurahvast puudutas, on raske öelda. Rahvapedagoogikast teame siiski, et laste kõnet jälgiti, sobilikuks ei peetud vandumist, lobisemist, itsitamist ja teiste matkimist. Seda näib kinnitavat ka valik eesti vanasõnu.Õige sõna õigel ajal om kallip kui kuld Lobiseja suu saab lopsi, seisja suu saab saia. Paha kuulata olgu paksud kõrvad
annaabi.ee 
