Munatoitude valmistamisel tuleks jälgida, et kogu munamass oleks kuumenenud vähemalt 60 °C. Eestlane sööb aastas ca 200 muna seega ei ole sugugi ükskõik, mida ta sööb. Kontrolli eesmärgiks peab olema tervisliku toiduaine tootmine ja müük. Muna toiteväärtus Munasse on kontsentreerunud eluliselt tähtsad ained, sellepärast on ta meile väga väärtuslik. Süüakse peamiselt kanamune, veelindude munade kasutamist piirab salmonnelloosioht. Erinevate lindude munad on koostiselt enam-vähem sarnased, erinevus on massis. Kanamunad kaaluvad 40-75 g, pardi- ja kalkunimunad kuni 100 g ja hanemunad koguni kuni 200 g. Munavalge moodustab sellest 54-60, munakollane 29-36 protsenti, munakoor 11-14 protsenti. Näiteks 45grammisel munal on valget 26 ja kollast 14 g. Sellest 40 grammist söödavast osast on omakorda ligi 30 g vett (valges 23 ja kollases 7 g), üle 5 g ideaalilähedase koostisega valku (munavalges ligi 3 g)
6. Sinahallitusjuust (roquefort, danish blue) Juustu tüübid: 1. Parmesani tüüp 2. Emmenthali tüüp 3. Edami tüüp 4. Gouda tüüp 5. Tilsiteri tüüp 6. Cheddar tüüp 4. MUNAD JA MUNASAADUSED. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Munadest süüakse peamiselt kanamune, veelindude munade kasutamist piirab salmonnelloosioht. Süüakse ka pardi-, hane-, kalkuni-, vuti- ja jaanalinnumune. Munavalge sisaldab 10.1 % proteiini, mis moodustab 89 % energiast. Munavalges ei ole tavaliselt rasva ja vitamiinidest leibud seal ainult B vitamiine. Munakollane sisaldab palju rasvu, amiinohappeid ja vitamiine, tänu millele on suurepärane toiteallikas. Munarebu rasv koosneb erinevatest rasvhapetest, kolesteroolist, letsitiinist ja kefaliinist. Munakollase rasvas on A-, E-, K- ja D-
annaabi.ee 
