Uuem rahvalaul tekkib 18-19 saj.Tekkepõhjuseid palju: Mereäärsed rahvad liiguvad rohkem, inimesed liigvad ja kuulevad teistsugust muusikat.Linna oragmiseerumine, ja ka mõisate vahendusel,kus saksad olid.Rüütlid, lossid, vangikongid- küik mõisate kaudu tulnud. Uuema rahvalaulu tunnusteks on salmilaul, lõppriim.Laulma hakkavad ka mehed, teemaks põhiliselt paroodia või vemmalvärss. Uuem rahvalaul toob kaasa ka salmikukultuuri (kirjutati uuemate rahvalaulude sõnad) Sellega tulid aasa ka uued seltskonnatantsud.Ringmängulaulud nt labajalg, polka, valss. Vaimulik rahvalaul- Lutheri koraali suupärane varjant Luterlus jõuab Eestisse16 saj. 1904 alustavad eesti üliõpilasselt EÜS ja doktor Oskar Kallas rahvalaulu kogumise aktsiooni. 1911 liitub selle aktsiooniga Cyrillus Kreek .Tema üksi korjas ja süstematiseeris üle 6000 vaimuliku rahvalaulu. RAHVAPILLID
salme. Pani mõtlema, miks erinevatel ajastutel on erinevad teemad ja erinev inimeste mõttemaailm nt. kõige vanemas (1920. aasta salmikus) rõhutati usku Jumalasse ja südamesoojust ning kodumaaarmastust. Minu jaoks oli üllatav see, et esimestena pidasid salmikuid mehed, mitte naised. Rõõmu pakkus salmide lugemine ja analüüsimine. Selle töö väärtuseks rahvaluule seisukohalt on võimalus analüüsida ja võrrelda erinevate ajaperioodide salmikukultuuri. Salmikuultuur on rahvaluule ehk folkloori alamliik. Salmikuluule on suunatud teatud inimgrupile ja näitab selle inimkoosluse omavahelisi suhteid. Kasutatud kirjandus 1.Kalmre, Eda 1993. Ütle mulle, kes ma olen ja kust ma tulen?- Koolipärimus. Toim. Mare Kõiva, Anu Vissel. Tartu: Eesti Keele Instituut, Kirjandusmuuseum, 5. 2.Kalmre, Eda 1995. See pikk lühike tee salmialbumist oraaklini. - Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist Toim. Mare Kõiva. Tartu: Eesti Keele Instituut, 161. 3