Martini pojapoja ristsed, mille puhuks on külla tulemas uus köster. Vana on ära surnud. Majas käib kibe töö tegemine, üksteist soovitakse üle trumbata: kes teeb paremini, kes teeb rohkem. Kõik plaanid mõeldakse läbi, ka turvaplaan on korralikult koostatud, nii kui keegi lärmama hakkab, nii läheb valge lindiga mees ta juurde ja sunnib korrale. Kõik on juba valmis, kui oodatakse veel köstrit, kes ei taha ega taha tulla. Külalised ja korraldajad on närvilised, Kadri mõtleb salmikese ise ette lugeda, kuid sellest ei tule midagi välja. Lõpuks hüütakse rõõmsa häälega, et köster tuleb. Köstriks peeti paarkümmend päeva koos Taavet Joonaga teel olnud Toomas Nipernaadit, kes on kaua kõndinud ning tööd ja ulualust otsinud. Nad on juba kolmandat päeva söömata. Nipernaadile jooksid külalised kohe vastu ja valasid ta rõõmuga üle. Mõne hetke pärast luges juba Nipernaadi salme, tegi toimingud, mida temalt sooviti ja istus kaua nälginult söögilauda
Kellegil ei tulnud head mõtet, kuidas Karu julgusevõtit tagasi saada, sest see oli ju Susi käes. Pekka arvas, et Haldjas võiks midagi ette võtta, sest ta on ju haldjas. Haldjas rääkis oma ainukese nõiduse välja. See nõidus pidi kõik kurjad olendid heaks muutma. Ja see, kelle peale laternaga näitad, see muutubki heaks. Pekka tahtsis, et Haldjas seda näitaks. Haldjas võttis välja oma laterna ja luges ette salmikese ja nipsutas sõrmi. Aga Haldas näitas kogemata laternaga valgust Rebasele ja see lippas kohe Haldja juurde ja riputas ennast talle kaela. Haldjas põgenes Rebase eest. Kuid järsku meenus talle, kuidas seda nõidust ära võtta. Haldjas koksas Rebasele käega vastu pead ja Rebane oligi peaagegu endine. Pekkale tuli aga hästi hea mõte, kuidas seda võtit kätte saada. Ta võttis Kassikaku õlgadest kinni ja hakkas teda keerutama.
annaabi.ee 
