Antsla vallas, Võrumaal, Rüütli talus, taluomaniku Andres Kangro ja Minna Kangro perekonnas. Ta oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik.Kiltre talus sündinud Andres Kangro(1870-1944) ostis Vana-Antsla mõisale kuuluva oekülas Sepani-Rüütli talu 1,904,300 rubla eest ning kosis samal Vastse-Antsla vallast Kuldre külast Ala-Kiisa talust sepatütre Miina Amose. Rüütli talu suurus oli 33 hektarit, sellest Rüütli talu abielupaaril sündis (8.04.1905) tütar kes ristiti salmeks (Abielludes sai kongo nime, suri 1988) .Vana kalendri järgi (5.09.1910) sündis perre teine laps,kes ristiti bernhardiks, kuid hiljem soovis asjaosaline nimest h -tähe ära kaotada .Bernard Kangro isa suri koledasse surma ,nimelt kui ta 1944. Aaastal sügisel Vana-Antsla vallamajja normivilja läks viima, ei tulnud ta enam tagasi omal jalal, vaid vanker tõi koju tema surnukeha.Koolis käis kirjanik kõigepealt Kiltres ja Antslas, 1929 lõpetas Valga poeglaste gümnaasiumi
Andres Kangro püstitas talule uued hooned ning planeeris need edumeelselt: eluruume ei ehitatud rehetarega kokku, vaid rehi tehti eraldi. See rehi andis tulevasele poeedile kustumatu mulje, millest ta 1938. aastal kirjutas ühe oma tippluuletuse ,,Ajatu mälestus" ning leidis pealkirja oma kolmandale luulekogule (Kruus, 2003: 12). 4 Rüütli talu Kangro abielupaaril sündis 8. aprillil 1905 tütar, kes ristiti Salmeks (abielludes sai Kongo nime, suri 25. aprillil 1988). Vana kalendri järgi 5. septembril 1910 sündis perre teine laps, kes ristiti Bernhardiks, kuid hiljem soovis asajosaline oma nimest h-tähe ära kaotada. Niisiis on Bernard Kangro sündinud uue kalendri järgi 18. septembril 1910. Õde-venda Kangrod kasvasid Rüütli talu turvalistes oludes Kaelakandjaks, ei kimbutanud neid ka ohtlikud lastehaigused. Meeldiv kodu ja selle ümbrus andsid tulevasele kirjanikule rohkesti
annaabi.ee 
