sõlmisid Assüüriaga liidusidemed. Rajas endale Assurist põhja poole uue residentsi Kalhu (Nimrud). Salmanassar III ajal (858 824) kujunes esmalt tugev Assüüriavastane Süüria riikide koalitsioon Karhemisi juhtimisel ja selle võitmise järel Damaskuse ning Iisraeli liit, mille võitmise järel Damaskus ja Iisrael tunnistasid Assüüria ülemvõimu. Babüloonia kuningaga sõlmis Salmanassar liidulepingu. Salmanassari valitsusaeg lõppes ülestõusudega Assüüria sisealadel, millest tema poeg ja järglane Samsi-Adad V (823 811) siiski võitjana välja tuli. Adad-Ninari III (810 783) ajal, mil riigis oli suur mõju kuninga emal Sammuramat'il (kreeka pärimuses Semiramis), kehtestati Assüüria ülemvõim ka Babüloonias. 8. sajandi esimesel poolel Assüüria kuningate välispoliitiline aktiivsus rauges. Assüüria asevalitsejad vallutatud piirkondades toimisid kuningast suhteliselt sõltumatult.
järjekindlalt oma isa ekspansiivset poliitikat ing korraldas mitu sõjakäiku Süüriasse, et sundida sealseid väikeriike maksma tribuute. Üksteisega vaenus olevad iisraellaste, juudalaste, moabiitide, aramite ja foiniiklaste väikeriigid liitusid, et ühiselt tõrjuda tagasi assüürlasi. Kui Salmanassar on 6. valitsusaastal võttis ette sõjakäigu Läände, kohtas ta Karkaris Orontese ääres liitunud väikeriikide sõjaväge. Puhkes lahing, mille kohta on olemas Salmanassari autentsed raidkirjalised annaalid. Peale Damaskuse ja Hamati kuningate nimetatakse selles raidkirjas sõnaselgelt iisraellast Ahabit ning tema 2000 sõjavankrit ja 10 000 mehest koosnevat sõjaväge. Iisraeli väehulga suuruse ja Ahabi nime nimetamise tõttu , aga samuti ka seepärast, et mitteomriiti Jeehut peetakse kuuluvateks assüürlastele ilmselt hästi tuntud dünastiasse, ei ole võimatu, et Omri poeg Ahab juhtis seda Assuri-vastast koalitsiooni, mis oli tulemusrikas. Ehkki