JAATUS skeptilisus liberaalsus tolerantsus Maailmavaade aukartus Kriitilisus Kriitilisuse/ebakriitilisuse ning aktiivsuse/passiivsuse alusel võib meelelaade süstematiseerida ka teisiti: 1. Aktiivne ebakriitilisus on fanatism - niihästi andunult jaatavas kui ka jäägitult vihkavas vormis, 2. Passiivne ebakriitilisus ilmneb tolerantsusena(sallivusena) ja liberaalsusena (mööndusteta heatahtlik hoiak: ela ise ja lase teistel elada, laissez faire, tehtagu mis tahes, peaasi, et mind ei häititaks) 3. Passiivne kriitilisus on skeptitsism 4. Aktiivse kriitilisuse meelelaad on maailmavaade. Täielikku ükskõiksust, nullseisu mõlemal teljel kujutab endast fatalismi. Kriitilisus Skeptitsism maailmavaade
Selleks on püütud õige mitmel viisil piirata valijate ringi. Diskuteeritud on vanusetsensuse üle. Varem oli valimisõigus vaid vanematel inimestel. Nüüd soovitatakse isegi vanaduspiirangut kasutada. Väidetakse, et kui jutt on ühiskonna tulevikust, siis on laste arvamus palju olulisem kui raukade arvamus. Klassikaliselt mõistetakse demokraatiat rahva võimuna, aga viimasel ajal ka laiemalt, vabaduse, õigluse või sallivusena. Demokraatia pole mitte niivõrd enamuse tahe, kuivõrd just vähemuse õigused. Tänapäeval ei ohusta vabadust mitte niivõrd türannia, kuivõrd just võrdsus. Toimub ju mitmesuguste vähemuste huvide rahuldamine ühiskonna kui terviku arvel. Tuleb aru saada, et vähemuse eelistamine tähendab paratamatult enamuse diskrimineerimist. Kõikvõimalike protestiliikumiste arv tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on tohutu.