Tagasi vaadates ajale, kus põlati ning isegi kiusati inimesi nende uskumuste pärast, pean mina väga valeks. Inimesed kõik ei peagi ühte moodi olema, käituma ega üksteisele meeldima, kuid sellegipoolest pole meil õigus ta elu kallale kippuda. Paljud meist teavad, kui tähtis ja tugev on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teiste riikide kommete, traditsioonide, eripärade ning puudustega, ei saa nimetada end sallivateks. Selle heaks näiteks on jätkuv ja pidev sõda Gaza tsoonis, kus palestiinlased ja iisraellased on sõdinud religiooni ja usu nimel kaua, mis toimub endiselt ka tänapäeval. Sallimatus sünnitab tänapäeva ühiskonnas sõjakoldeid ning lagundab kogu inimkonna ühisvara rahu. Kuigi inimestel võib olla palju erimeelsusi, on ikkagi sallivuse osatähtsus tänapäeva ühiskonnas väga kõrgel kohal. Olles kõigi vastu tolerantsed, võime olla kindlad, et samamoodi ollakse ka meiega.
ole tänaseni kuhugile kadunud. Kahe rahvuse vahelisi suhteid pingestab ka meedia ja sõna- vabadus ning mingil määral isegi poliitikud. Eesti riigis puudub rahvuslik sallivus, mille saavutamine näib väga raske. Kõik teavad, kui oluline on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne koos ollakse võimelised korda saatma suuri tegusid.Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teise riigi kommete, eripärade, traditsioonide ja puudustega, ei saa nimetada ennast sallivateks. Näiteks pidev sõda, mis toimub Gaza tsoonis Iisraeli ja Palestiina vahel. Üle poole sajandi on sõditud jätkuvalt, kuid ilma mingi eduta religiooni ja usu nimel, mis kinnitab justkui viimaste õigust palestiinlastele. Sallimatus tekitab tänapäeva ühiskonnas sõjakoldeid ja lagundab olulist vara rahu, mille käigus hukkub tohutult süütuid inimelusid. Väga sagedased on ka eri rasse ja traditsioone puudutav sallivuse hoidmine. Ameerika
suhtlemiskogemused, osatakse ette näha teise poole käitumist, osatakse kaasa tunda. Ja mis kõige tähtsam - suudetakse jõuda positiivsetele, rahumeelsetele tulemustele, sest vastasel korral võib ühiskond lõpetada mässude ja sõdadega. Sallimatus sünnitab tänapäeval sõjakoldeid ning lagundab kogu inimkonna ühisvara rahu. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teiste riikide kommete, traditsioonide, eripärade ning puudustega, ei saa nimetada end sallivateks. Olles kõigi vastu tolerantne, võime olla kindlad, et samamoodi ollakse ka meiega. Paljud meist teavad, kui tähtis ja tugev on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne teadmine, et sa oled üks väike "mutrike" suures masinas, mis tervikuna suudab korda saata suuri tegusid. Ma arvan, et olen seda paar korda oma elus tundnud. See tunne valdab mind alati mõne aasta tagant toimuval laulupeol, kus kõik lauljad on ühiselt laulukaare all. See tunne on võimas ning terviklik
aastate lõpus ja siis soolise vaatenurga alt ehk postfeminismina. Naiste õigused ei olnud samaväärsed meestega tööturul, pöörati tähelepanu ebaõiglasele palga poliitikale, märkama hakati 5 seksuaalset ahistamist. Feminismiteema oli küll aktuaalne, kuid mitte kõikidele see ei meeldinud ja ajakirjanduses kritiseeriti seda teemat. Feministe peeti meestevihkajateks, perelõhkujateks ja ilu mitte sallivateks, neid nimetati ka hulludeks ning alaväärsuskompleksi põdevateks naisteks. Tänapäevase postmodernistliku feminismi algus on seotud vasakpoolsusega, sellest lähtuvalt võib mõista, et endises nõukogude ühiskonnas hästi sellist vaatenurka ei aktsepteerita. Sootu nõukogude aeg katkestas meie feminismi kultuuri. Meie naispoliitikud oma valimisdebattidel toovad feministlikud ideed välja ettevaatlikult ja sõnu valides, esindades justkui oma erakonna vaateid, mitte isiklikke seisukohti.
annaabi.ee 
