pahameelt, et kristlased nende jumalaid ei austa. 9) Kristlus arenes juutide usundist. 10) Vana testament on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündi. 11) Uus testament on kristliku piibli teine osa, mis on kirjutatud pärast Jeesuse sündi. 12) Piibel: Vana testament ja uus testament koos kristliku pühakirjana. 13) Milano edikt – kehtestas usu sallituks. 14) Hieronymus – Kristlik õpetlane. Ladinakeelne piibel – Vulgata. 15) Augustinus – kristlik õpetlane. 16) Ortodoksne usutunnistus – õige uskumine. Kirikukogudel asetleidnud vaidluste vähemusse jäänud seisukohad keelati kui väärõpetused. 17) Askees – lihasuretamine (harjutus) 18) Eremiit – erak või munk. I kuningate aeg 753 – 510 eKr (753 rooma riigi algus) II vabariik 509 – 30 eKr
saada preestriteks. Seega vahetegemine vaeste ja rikaste vahel oli selge. Usuti, et jumalatel oli võime inimeste ellu sekkuda, mistõttu oli oluline õigesti ohverdada – jällegi seotud jõukusega. Rooma religioonil on kristlikule kirikule suur mõju. Alustades esimeste sajandite religioossest laadist ning kirikukalendrist, millest paljud kuupäevad võetakse üle Rooma riigireligioonist, lõpetades kirikuhoonetega. Alates 4. sajandist saab kristlus Roomas sallituks ning võetakse üle roomalik arhitektuur. Allikad, millele me varakristliku kiriku puhul saab toetuda. Peamine on Piibel. Ainult UT raamatud ja Piibli kaanoni kujunemine. Kõige kaugem üleskirjutus on säilinud 3. sajandi algusest, üksikuid fragmente on võimalik ka varasemast ajast leida. Eusebius pani 4. sajandil kristluse ajaloo kirja. Pauluse kirjad on dateeritud aastasse 50-60 pKr. Kõige vanemaks evangeeliumiks on Markuse evangeelium, mis on dateeritud u 65-75 pKr
annaabi.ee 
