uut, ehk mulle näib, et see siiski lämmatab mind ja ma püüdlen millegi teistsugusema, uuema ja jällegi paremana näiva suunas. Kui James leiab, et see on vale samm, et me peaksime võtma elu kui hüve ennast, mitte püüdlema eluks meile vajalikena tunduvate hüvede poole, siis kas oleks maailm praegu nii värvikirev ja huvitav. Selles olen ma temaga aga jällegi ühel nõul, et peaksime olema sallivamad, austama üksteist. Ehk teebki see meid sallimatuteks, et liialt palju oleme me rutiinis, kuhu ideaalil, arusaamisel milleks elu, pole asja. Me peaksime kõik saama vahetevahel ehk sinna, Chautauquase järve äärde, kus James nägi esmakordselt ideaalsust, kus inimesed ei püüdle hüvede poole, vaid naudivad elu kui seesugust. Ehk siis oleksime paremad, rõõmsamad, kaasatundvamad inimesed. Aga kuidas sinna saada? Meil pole ju aega ja tsiviliseeritusse sisse põigata see on meie jaoks ära hirmutatud minek.
Ehk siis sotsiaalne isolatsioon. Au saab taastada vägivalla kaudu. Pluralistlikud Lääne-Euroopa riigid pidasid kaua aumõrvu "vähemuskogukonna kultuuriliseks eripäraks". Ajalehedki ei tahtnud moslemi vähemusse kuuluvate naiste allasurutusest eriti kirjutada, sest kartsid, et seda tõlgendatakse kui soovi suruda vähemuskogukonnale peale euroopalikke väärtusi ning et neid hakatakse pidama rassistlikeks või sallimatuteks. Selline lähenemine on kantud puhtakujulisest eetilisest relativismist: usust, et teiste kultuuride ja vähemuskogukondade tavade üle ei tohi kohut mõista. Ning tuleb "sallida" nii moslemi naiste allasurutust kui ka näiteks tüdrukute ümberlõikamist Aafrika islamiriikides (mida praktiseerivad ka sealt pärit sisserändajad Euroopas). See mõtteviis ütleb: pole olemas universaalseid, üldkehtivaid moraaliprintsiipe, moraal on kultuuri suhtes relatiivne ning
kehtivate normidega. 2. Sallimatutel 3. Nendel, kes teenivad võõrvalitsejat (katoliiklastel) on lojaalsed ühiskonda ohustavale võõrjõule (tänapäeval nt rahvusvaheline terrorism...) 4. Ateistidel selline hoiak polnud tol ajal (1689) midagi ebatavalist, tänapäeval peaks sallivusnõue kehtima ka usu ja uskmatuse mõõtmes. · Katoliiklasi ("mohammetans") peeti vaid paavstile lojaalseteks, sallimatuteks, mille tõttu nad "pole ühiskondlikult usaldatavad". Kas seda on ka usulist pearätti kandvad tüdrukud Prantsusmaal? · Uskmatust ei tohi sallida, kuna usk Jumalasse pole "spekulatiivne arvamus", vaid "kogu moraali allikas", usk eristab inimesi "kõige ohtlikumat liiki metselajatest". · Seega protestantliku enamusega riik ei peaks sallima katoliiklust, kristliku enamusega riik juute, paganaid, moslemeid põhimõtteliselt peaks. Ateiste ei mingil juhul.
annaabi.ee 
