Kurgunibu - uvula Suulaemandlid - tonsillae Suupõhi - fundus oris Keelekida - frenulum linguae Hambad - dentes Hammas - dens Lõikehammas - dens incisivus Silmahammas - dens caninus Purihambad - dentes molares Hambaõõs - cavum Hambasäsi - pulpa Süljenäärmed - glandulae salivales Kõrvalsüljenääre - glandula parotis Alalõuaalune nääre - glandula submandibularis Keelealune nääre - glandula sublingualis Neel - pharynx Kurgumandel - tonsilla palatina Keelemandel - tonsilla lingualis Tõrvemandel - tonsilla tubarina Neelumandel - tonsilla pharyngea Söögitoru - oesophagus Kõhuõõs - cavum abdominis
sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium kõvasuulagi palatum durum pehmesuulagi palatum molle kurgunibu uvula mandlid tonsille suupõhi fundus oris keelekida frenulum linguae süljenäärmed glandulae salivales kurgukitsus isthmus faucium kõhukelme peritoneum maovõlv fornix maokeha corpus kaksteistsõrmiksool duodenum tühisool jejunum
jugularis interna külgmine ja keskmine käe nahaaluneveen v. cephalica et v.basilica keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen vena mediana cubiti suur ja väike jala nahaalune veen v. saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha keelekida frenulum linguae põrn splen/lien süljenäärmed glandulae harkelund e. tüümus thymus salivales kurgukitsus isthmus ninaõõs cavum nasi faucium kõri larynx kõhukelme peritoneum hingetoru trachea maovõlv fornix peabronhid bronhi maokeha corpus principales kaksteistsõrmiksool kopsud pulmones duodenum
maitsetundlikkusega. Keele juurepiirkond on väliselt ebatasane, Keel on limaskestaga kaetud lihaseline siin asub lümfoidse koe kogumik- elund, millel on 3 osa: tipp, keha, juur. keelemandel. Keele funktsioonid: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus SÜLJENÄÄRMED glandulae salivales Väikesed süljenäärmed paiknevad keele-, huulte piirkonnas ja põseseina siseselt. Nimetatakse vastavalt asukoha järgi, suuruses nööpnõelapeast herneterani, võimalik kombelda ka läbi limaskesta. Suured süljenäärmed. Seinavälised, 3 paari. a. Kõrvasüljenääre (glandula parotis) kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. Olemuselt seroosnääre s.t
- lehtnäsad - servadel ● Maitsmispungi (maitsmisaistingu retseptorelundid) on eriti palju keele limaskestas, vähem suulaes ja neelus. - Me maitseme vaid süljes lahustunud aineid! Funktsioonid:kõne, imemine, toidu segamine, seedefermentide parema juurdepääsu tagamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus 5 SÜLJENÄÄRMED GLANDULAE SALIVALES Funktsioon : toota sülge (1-1m5L ööpäevas täiskasvanul) - sülg nõristub reflektoorselt vastusena tingitud ja tingimatutele ärritajatele Sülg sisaldab: - vett 99%, elektrolüüte Na, K, Cl, HCO3, ensüüm ptüaliini, mille abil juba suus algab osaline süsivesikute lammutamine - a-amülaas/ptüaliin lõhustab toidutärklise maltoosiks - sülg sisaldab veel lima e MUTSIINI, lüsotsüümi, immuunglobuliine IgA, hüübimisfaktoreid
annaabi.ee 
