Importtoodanguna tuleb sealt mootorite varuosasid, elektritehnikat. Suur probleem Mehhiko ja tema naabrite vahelistes suhetes on immigrantide hulk. Paljud inimesed tulevad parema elu nimel Guatemalast ja Belizest Mehhikosse ning kui sealne elu neid ei rahulda, rännatakse edasi USA-sse. Mehhikol on head majandusalased suhted ka Kanada, Saksamaa ja Lõuna-Koreaga. Kaubavahetus käib peamiselt meretsi-suurima veosekäibega sadamad on idarannikul Veracruz, Coatzacoalcos, Tampico, läänerannnikul Salina Cruz ja Mazatlan. Samas on seal ka palju häid transiitteid ning 2005.aasta seisuga on Mehhiko need ühed laiaulatuslikumad Ladina-Ameerikas (kokku 116 802 km) Mehhikol on 1806 lennujaama, neist 2 tähtsamat on Benito Juárez International Airport (Mexico City International Airport) ja Don Miguel Hidalgo y Costilla International Airport (Guadalajara International Airport) Kasutatud kirjandus: The World Factbook: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/mx.html
. o State boundary Puebla OCEAN l00"W Salina Cruz. . ® National captial I Other capital * Symbol and label sizes 9O"W
et liigi üleüldine määratlus bioloogia puudub? Partenogenees loomariigis pole küll massiline, kuid siiski piisavat tavaline nähtus. Vegetatiivne paljunemine taimeriigis on aga üpris tavaline. Partenogeneesi puhul paistab, et enamusel juhtudest on tegu mingis liinis esineva tsüklilise fenomeniga - partenogenees asendub seksuaalse paljunemisega ja siis võib taas olla aeg, kus prevaleerub partenogenees. Pideva partenogenees (nii arvatakse) on harv. Artemia salina puhul olevat partenogeneetilisi rasse ja paralleelselt eksisteerivaid suguliselt paljunevaid variante. Näiteid on veel. Empiiriline tähelepanek viitab sellele, et partenogeneetilised liigid on hiljutise tekkega. Siit deduktiivne järeldus - nad ei pea kaua vastu, vaid kaovad näitelavalt liigina. Samas aga tekib neid "spontaanselt" uuesti. Vegetatiivne paljunemine taimedel on tavaline. Siiki arvatakse ka siin, et need liigid on tekkinud algselt suguliselt paljunevaist liikidest