3) veeriseliste, klibuste ja kaljuste randade taimekooslused - on väikese liikide arvuga ja hõredad. Kõige haruldasem neist on rand-kesakanni - taani merisalati kooslus, mida leiduv vaid Osmussaarel ja Vilsandi Rahvuspargis. Klibustel rannavallidel on sage merikapsa kooslus, kivistel ja veeriselistel randadel randkressi kooslus. 4) adruga väetatud randade taimekooslused - koosnevad peamiselt lopsaka kasvuga nitrofiilsetest taimeliikidest. Saliinses vööndis on need kooslused mõnevõrra vähempüsivad, kuna siit võib suurem lainetus nad kergemini laiali kanda. Suprasaliinses vööndis on kooslused aga tavaliselt hästi välja kujunenud ja liigirikkad. Täiendava lämmastiku allikaks on siin sageli veel linnukolooniad. Selles biotoobis eristatakse randmaltsa ja liiv-merisinepi kooslusi. Karjatatavatele rannaniitudele iseloomulikuks liigiks on kõre e. juttselg-kärnkonn, kes veel
Adruvallidel kasvab näiteks rand- kikkaputk, kõrge raikaerik, palderjan, harilik orashein, harilik maavits, mitmed oblikaliigid jpt. Otsese mere mõju piirkonnast pisut kõrgemal kinnistuvad adruvallid põldmarajadega ja lämmastikulembeste mets-harakputke, erinevate maltsaliikide, kõrvenõgese, kähara karuohaka jmt. liikidega. Räha- ja kliburandade sallinses osas kasvab hajusalt laiuvat nadaheina, kaljukressi, rand-sõlmheina, randastrit, rand-õisluhta, randmaltsa jne. Liivarandade saliinses vöötmes leidub ogamaltsa, liiv-merisinepit, merihumurit, kõrgemal kujuneb välja luitetaimkate. Omapärane avataimkate kujuneb välja soolakulistel muldadel tasaste lahtede rannikuil eelkõige Lääne- Eesti mandriosas, Saaremaa ning Hiiumaa lõuna- ja kagupoolseil rannikuil ja madalatel laidudel. Madalates lohkudes, kus merevesi võib suvel ka täiesti ära aurata, on soolade kontsentratsioon muldades kõige kõrgem, eriti ülemises kihis, mis avaldab mõju taimkatte liigilisele koosseisule