midagi Mefistost, muidugi talupojarüüs." Krossi arvates võib sellest passaazist järeldada, et Tammsaare teadlikult sisendas lugejale Andrese ja Fausti assotsieerumise mõtet. Ain Kaalep aga järeldab oma essees Tammsaare passaazist, et Tammsaare ise vihjab sellele, et Pearu sarnasus Mefistoga on naeruväärne ja mõttetu. Jaan Kross ise ütleb: "Tundub, et sobiva lähenemishüpoteesina on Fausti-Mefisto ja Andrese-Pearu punktiirne, aga salgamatu rööbiklus koguni üpris kõlblik." Fausti-Mefisto paaris on võrdselt tegemist kosmilis-universaalsete ja Andrese-Pearu paaris võrdselt inimlik-külamehelike nähtustega. Nende kõige suuremaks erinevuseks ongi sisemiselt tasakaalustatud paaride eritasandilisus. Esimesi seob alguses sõlmitud kihlvedu ja Fausti esiletõus kosmilise Mefisto kõrval. Mõlemad on ka seotud Goethe tahtel keskaja ja antiikmütoloogiaga. Teine paar aga ei ole seotud mingi üleloomuliku nähtusega
oskuskeelendite järele; soomlased piirdusid murretest laenamise, tuletamise ja liitsõnade moodustamisega, Aaviku ideed luua kunstlikult uusi sõnu võib pidada revolutsiooniliseks. Et paljud neist läbi läksid, tuleb panna asjaolude kokkusattumise arvele: ühiskondlik- poliitilised ja kultuurilised muutused olid inimesed keelemuutustele vastuvõtlikuks teinud, Aaviku sõnadega samaaegselt tuli keelde tohutul hulgal laensõnu ja tuletisi, ja salgamatu osa oli ka Aaviku isiksusel, õnnelikul keelevaistul ja väsimatul kihutustööl. Leksikoloog, "Eesti keele mõistelise sõnaraamatu" autor Andrus Saareste on öelnud: Igale keeleuuendusele tuleb vastu panna, ja kui ta siiski läbi läheb, siis on ta hea.
annaabi.ee 
