Jagunevad: Asendamatud (keha ei suuda neid ise sünteesida) Asendatavad (taimsed, organism suudab neid ise sünteesida) Vajadus sõltub: Soost. Naiste valguvajadus on alates 0,5 grammist 1 keha kg kohta. Meestel 1,5g keha 1kg kohta Vanusest.Noorematel suurem, vanematel väiksem Füüsilisest koormusest. Keskmiselt aktiivsel naisel, kes treenib 2- 3 korda nädalas, võiks olla valgukogus 1g, 4-6 korda nädalas treenijal 1,5-2g keha 1 kg kohta. Kui salenemisel pole toidu valguhulk piisav, lagundab organism lihaseid, et saada vajaminevat energiat! Valguvajadus väljendub ka suurenenud magusavajaduses. Organism suudab ühest toidukorrast omastada kuni 30g valku, seepärast peaksid valgud olema jagatud väiksemateks portsjoniteks. Liigne valgutarbimine võib kaasa tuua allergilisi reaktsioone. Valku sisaldavad toiduained: Nahata kanafilee, nahata kalkunifilee, tuunikala, krabi, vähk, lõhe, forell,
· vanusest (noorematel suurem, vanematel väiksem) · füüsilisest koormusest ja treeningu eesmärgist. Suure füüsilise koormusega inimestel on valguvajadus mõnevõrra suurem, samuti neil, kes lihaseid kasvatavad. Vastupidavustrenni tegijatel (aeroobika, jooks, rattasõit) on valguvajadus väiksem kui eelnimetatuil, kuid siiski suurem kui mittetreenivatel inimestel. Õige valgukogus on oluline ka kehakaalu alandamisel. Kui salenemisel pole valguhulk piisav, lagundab organism lihaseid, et saada vajaminevat energiat. Eriti kehtib see ränga kiirdieedi kohta. Nii suureneb ka vigastuste tekkimise oht. Valguvaegus väljendub ka kasvanud magusavajaduses. Organism suudab ühest toidukorrast omandada maksimaalselt 30 grammi valku. Seepärast peaksid valgud olema jagatud väiksemateks portsjoniteks. Õige valgukoguse määramisel on ülitähtsal kohal inimese individuaalsus. Õige
annaabi.ee 
