summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse kontot “Pooleliolevad või lõpetamata ehitused”.Ehitus võetakse arvele aktiga kõigi kulude summas, mis olid kogunenud pooleliolevate ehituste kontole. Põhivara soetusmaksumus on jääv suurus, mida ei muudeta nii kaua kuni põhivara ei ole maha kantud, selles summas jääb pearaamatusse deebet saldona ja näidatakse bilansi aktiva poolel.Soetusmaksumus võib suureneda ainult seoses kapitaalremondiga s.t. põhivara parendamisega ehk oluliselt paremaks tegemisega . Jooksev remont on parandamine. Kanded: D- Põhivara (Maa ja ehitised, masinad ja seadamed, inventar) D- Käibemaks K- Tarnijatele tasumata arved Kui ettevõte ei ole veel käibemaksukohustuslane, on põhivara summa võrdne arve summaga
teisel grupil 5%. Ebatõenäolise laekumise kulu kajastamisel on aluseks 18 000 krooni. Sest: Väärtus - vähend D K 4500 18 000 S1 13 500 Arved maha kantud, Aga kulu pole pean selles summas kande kajastanud tegema. Seda tahan näha lõpp- Saldona Lähtun laekumata arvete lõppsaldost ja kasutan protokolli. 450 000 * 2/3 * 2% = 6000 (2% on ebatõenäoline laekumine) 450 000 * 1/3 * 5% =7500 13 500 mis jääb laekumata T-8.3 Firma maikuu krediitmüük on 400 00 krooni, millest hinnanguliselt ei laeku 1,5%. Juhul kui kontol Väärtusvähend on krediitjääk 7500 krooni, siis pärast ebatõenäolise laekumise kajastamist on uus saldo 13 500 krooni. Sest:
See süsteem ei eelda automatiseeritud andmetöötlussüsteemi olemasolu. Kui rakendatakse varude arvestuse perioodilist süsteemi, siis kauba müümisel kajastatakse vaid müügitulude pool: debiteerides kontot Kassa või Pangakonto ja kreediteerides kontot Müügitulu. Arvestust müüdud kaupade omamaksumuse ( kulu ) kohta ei peeta. Kauba ostmisel debiteeritakse kontot Ostud. Kõik perioodi jooksul sooritatud ostud kajastatakse kontol Ostud. Seetõttu on konto Kaubad saldona kajastatud vaid kaupade algjääk [2:173]. Enne finantsaruannete koostamist tuleb kindlaks määrata müüdud kaupade omamaksumus ning kaupade lõppjääk. Kaupade tegelik lõppjääk tehakse kindlaks varude inventeerimisega. Kaupade algjäägi ja ostude summa näitab kogu kaubaressurssi, mida oli perioodi jooksul võimalik kasutada. Lahutades kaubaressursist kaupade lõppjäägi, saame müüdud kaupade soetusmaksumuse. Seega varude arvestuse perioodilise süsteemi rakendamisel kasutatakse
annaabi.ee 
